Tähtsamad otsisõnad: domeeni registreerimine, registreeringu pikendamine, registripidaja vahetamine, domeeninime üleandmine, domeenivaidluste komisjon. 

 

I Soovin registreerida .ee domeeni, mida pean selleks tegema?

 

1. Soovin registreerida .ee domeeni, mida pean selleks tegema?
Kontrollige WHOIS otsingust kas soovitud domeeninimi on vaba. Otsingut saate sooritada Eesti Internet SA kodulehel www.internet.ee. Valige domeeni registreerimiseks Eesti Interneti SA poolt akrediteeritud registripidaja ning esitage valitud registripidaja kaudu domeeni registreerimise taotlus. Registripidajad leiate aadressilt www.internet.ee/registripidajad

 

5. Soovin registreerida .ee domeeni, mis andmed pean registripidajale esitama?
Domeeninime registreerimisel esitamiseks kuuluvad andmed on kirja pandud domeenireeglite punktis 4.1.1, mis ütleb, et registreerimisel tuleb registripidajale esitada:

a) taotletav domeeninimi,

b) taotletava domeeninime vähemalt kahe nimeserveri domeeninimed ja IP- aadressid,

c) halduskontakti nimi, Eesti isikukood, elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress,

d) tehnilise kontakti nimi, registri- või isikukood (või viimase puudumisel sünniaeg), aadress, telefoninumber ja e-posti aadress,

e) juriidilisest isikust registreerija puhul nime, asukoha aadressi, registrikoodi, telefoninumbri ja faksinumbri (olemasolul) ning e-posti aadressi;

f) füüsilisest isikust registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanimi, isikukood (või selle puudumisel sünniaeg), postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress.

Tähelepanu! Domeeninime registreerimise taotluse esitamisel palume jälgida registripidaja täpsemaid juhiseid.

Tähelepanu! Kui domeeni registreerib registreerija esindaja (halduskontakt), peab tal olema kas kirjalik volitus või Eesti kehtivast õigusaktist tulenev õigus registreerijat esindada (näiteks juhatuse liige).

8. Kas domeeni registreerimisel peab taotluse ka allkirjastama?
Jah, vastavalt domeenireeglite punktile 4.1.2 on domeeni registreerimine üks neljast registreerimisteenusest, mille puhul domeeni registreerija või kirjalikult volitatud halduskontakt peab taotluse allkirjastama. Allkirjastamise viisideks pakub domeenireeglistik kolme eri võimalust. Nendeks on:

a) digitaalne allkirjastamine Eesti ID-kaarti või Mobiil-ID'd kasutades

b) omakäeliselt allkirjastamine registripidaja esindaja juuresolekul (registripidaja kontoris või klienditeeninduspunktis)

c) allkirjastamise asemel tasuma registreerimisteenuse eest registripidajale registreerija või registreerija halduskontakti pangakontolt, märkides maksekorraldusele sellele taotlusele registripidaja poolt antud viitenumbri ja vastava domeeninime

 

9. Kas domeeninime valikule kehtivad ka mingid piirangud?
Jah, domeenireeglid näevad ette hulga piiranguid domeeninime kujule:

a) Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0-9), sidekriipse ja tähti,

b) domeeninime minimaalseks pikkuseks on 2 ja maksimaalseks 63 sümbolit,

c) domeeninimedes ei eristata suur- ega väiketähti, ning

 

d) domeeninimi ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina.

Tähelepanu! Lisaks võib domeeninime valikut piirata ka domeenireeglite punkt 6.1.5, mis ütleb, et Eesti Interneti SA-l on õigus domeeninime mitte registreerida või kustutada registreering juhul kui domeeninimi on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalinormidega või kui see võib üldsust eksitada (näiteks üldtuntud toote- ja kaubamärginimed, riigiasutuste ja riiklike registrite nimed jne).

10. Milliseid registreerimisteenused saab registripidaja juures teha?
Domeenireeglite järgi on registreerimisteenuseid kokku seitse ja kõiki neid saab teha registripidajate vahendusel. Nendeks on:

a) domeeninime registreerimine,
b) registreeringu kustutamine,
c) registreeringu pikendamine,
d) domeeninime üleandmine,
e) kontaktandmete uuendamine,
f) nimeserveri kirjete haldamine,
g) registripidaja vahetamine.

11. Mida teha, kui minu teenusepakkuja ei ole Eesti Interneti SA akrediteeritud registripidaja?
.ee domeeninime registreerimisteenuste jaoks peate valima mõne akrediteeritud registripidaja. Muude teenuste, sealhulgas meiliserveri ja veebimajutusteenuse, puhul Eesti Interneti SA poolset akrediteeringu nõuet ei ole ja neid võite kasutada omal valikul.

12. Sooviksin registreerida oma firma nimele teist domeeni ja enda nimele samuti ühe domeeni, kas see on võimalik?
Jah, see on võimalik. Tulenevalt reeglite liberaliseerimisest saavad nüüd nii ettevõtted kui ka eraisikud registreerida enda nimele piiramatu arvu domeene.

16. Millised on tippdomeen .ee alla kuuluvad ülddomeenid?
Ülddomeene kasutatakse sarnaste tunnustega isikute ja asutuste domeeninimede grupeerimiseks ja eristamiseks. Ülddomeenid on :

a)com.ee – äriühingud äriseadustiku mõistes;
b)pri.ee – füüsilised isikud;
c)fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad äriseadustiku mõistes;
d)med.ee – meditsiiniasutused.

17. Kas ülddomeenide alla domeeninime registreerimine on tasuline?
Jah, kõikide ülddomeenide domeeninime registreerimine on tasuline ja võrdustatud tippdomeen .ee alla domeeni registreerimisega. Ülddomeenide registreerimisel kehtib sama hind, mis tava .ee domeeni registreerimise puhul. Ülddomeene saab registreerida registripidajate vahendusel.


II Muud domeeni registreerimisega seotud teenused

 

18. Kas domeeni pikendamiseks on vaja esitada taotlus nagu uue domeeninime registreerimisel?
Ei, domeeni pikendamiseks pole vaja eraldi taotlust allkirjastada. Domeeni pikendamiseks tuleb Teil oma registripidajale teada anda domeeni pikendamise soovist ning tasuda domeeni pikendamise tasu. Enamus registripidajaid saadavad oma klientidele teateid domeeni pikendamise vajadusest.

 

19. Mis juhtub domeenidega mida registreerijaid ei pikenda?
Registreerimisperioodi (hetkel lubatud registreerimine/pikendamine ainult aasta kaupa) viimase kolme kuu jooksul on võimalik domeeni registreeringut pikendada, esitades registripidajale vastavasisulise soovi. Pikendamata domeeninimede suhtes algatab Eesti Interneti SA kustutamismenetluse. Kustutusmenetlus kestab kokku 90 päeva ja selle aja jooksul on registreerijal endiselt võimalik oma domeeni pikendamise soovist registripidajat informeerida. Kustutusmenetlus koosneb mitmest etapist:

Domeeni WHOIS andmebaasi tehakse märge, et domeen on aegunud. Selle aja jooksul on domeeni all olev veebilehekülg ja e-posti süsteem täiesti kättesaadav. Kui 30 päeva (aegumisperioodi) jooksul domeeni ei pikendata, siis peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või elektronpostiaadress) pole enam internetis kättesaadav. See staatus kestab 60 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks viimane võimalus võtta ühendust oma registripidajaga ja domeeni soovi korral pikendada. Sellekohane märge kantakse WHOIS andmebaasi, mida saab vaadata EIS kodulehel.Kui domeeni registreerija endiselt ei ole peale 60 päevast kustutusperioodi domeeni pikendanud, siis kustutatakse domeen registrist ja domeeninimi pannakse karantiini, mis kestab kuni 24 tundi. Peale karantiini lõppemist muutub domeeninimi vabaks ning registreeritakse esimesele korrektse taotluse esitanud registreerijale („first come, first served“ põhimõttel).
 

20. Mida pean tegema kui soovin oma .ee domeeni kustutada?
Kui domeeni registreerijal puudub soov domeeni registreeringut pikendada, siis tuleb registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetlus 60 päeva, mille lõppedes ja peale kuni 24h kestva karantiini lõppemist, kustub domeen registrist. 60 päevase kustutusmenetluse jooksul on registreerijal siiski võimalik domeeni soovi korral tagasi saada, esitades registripidajale domeeni pikendamise taotluse.

 

22. Kas registripidajat saab vahetada?
Jah, registripidajat saab vahetada. Registripidaja ei tohi teha takistusi registripidaja vahetamiseks. Näiteks ei tohi registripidaja siduda domeeni registreerimisteenuste osutamist muude tema poolt osutatavate teenuste tarbimisega. Registreerija on vaba ja tal on igal ajal õigus vahetada registripidajat.

23. Soovin registripidajat vahetada, mida selleks tegema pean?
Registripidaja vahetuseks tuleb oma seniselt registripidajalt küsida domeeni autoriseerimiskood. See kood tuleb esitada uuele registripidajale, kes saab selle abil muuta registri andmeid ja saada ametlikult teie domeeni uueks registripidajaks.

24. Soovin vahetada domeeni nimeservereid. Mida selleks tegema pean?
Nimeserverite vahetus on üks seitsmest registreerimisteenusest, mida on võimalik sooritada registripidaja juures. Nimeserverite vahetust on autoriseeritud tegema domeeni registreerija, haldus- ja ka tehniline kontakt (see on ainuke registreerimisteenus, mida tehniline kontakt iseseisvalt sooritada võib).


III Domeenivaidluste komisjon

25. Mis on Domeenivaidluste komisjon?
Domeeninimede registreerimisel võib ette tulla olukordi, kus domeeninimesid üritatakse registreerida isikute poolt, kes ei pruugi olla vastava domeeni suhtes heauskselt õigustatud ehk toimub domeeninimede kaaperdamine. Sellise õigusvastase tegevuse takistamiseks on Eesti Interneti SA juurde moodustatud Domeenivaidluste Komisjon (DVK). DVK ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb Eesti Interneti SA juures. DVK tegevust reguleerib Domeenivalduste komisjoni reglement.

26. Millisel juhul esitada DVK-le vaidlustusavaldus?
Kui Te leiate, et keegi on Teie nõusolekuta registreerinud domeeninime, mis langeb kokku Teile kuuluva kaubamärgi või Teie kui füüsilise isiku nime või Teie ettevõtte vms registrisse kantud nimega, on Teil võimalik esitada DVK-le vaidlustusavaldus.

27. Mida teha kui soovin esitada DVK-le vaidlustusavaldust?
Koostage vaidlustusavaldus vastavalt DVK reglemendi punktile 5. Lisada tuleb Teie väiteid kinnitavad tõendid ja tasuda Komisjoni Lõiv. Taotlus tuleb kindlasti digiallkirjastada. Nõuetekohaseid vaidlusavaldusi saab esitada e-posti aadressile vaidlus[ät]internet.ee.

Üksikasjalik vaidluste lahendamise menetluse kirjeldus ja nõuded on kirjas Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendis.

28. Kui suured on DVK lõivud?
DVK lõive kasutatakse üksnes DVK töö korraldamiseks. Lõivud katavad (2/3 lõivust) vaidluste lahendajate töötasud ning (1/3 lõivust) sekretariaadi töö. DVK lõivude suurused leiate
http://www.internet.ee/upload/files/Domeenivaidluste_Komisjoni_loivud.pdf

29. Mis saab siis kui DVK vaidlustusavalduse rahuldab?
Kui DVK vaidlustuse rahuldab, siis vaidlustaja õigusi rikkuv domeeninimi tühistatakse või antakse üle vaidlustajale, olenevalt sellest, millist otsust DVK-lt vaidlustuses sooviti.


IV Üldist

30. Kuhu pean pöörduma kui mul on probleem oma registreeritud domeeniga?
Kui Teil on probleeme domeeniga (teenusega), siis pöörduge oma valitud registripidaja poole.

31. Kuhu pean pöörduma kui mul on probleem veebimajutusega?
Kui Teil on probleeme veebimajutusega (serveriga – kus asub koduleht ja/või e-mailid), siis pöörduge oma veebimajutuse pakkuja poole.

32. Kuidas saan kontrollida kes on minu registripidaja või veebimajutuse teenuse pakkuja?
Oma registripidajat või veebimajutuse teenuse pakkujat saate kontrollida Eesti Interneti SA kodulehelt domeeni (WHOIS) otsingu kaudu. Veebimajutusteenuse pakkujad pole WHOIS otseselt välja toodud, kuid reeglina võib veebimajutusteenuse pakkuja tuvastada vaadeldes domeeni nimeserverite nimesid.