EIS

Üleminekuperiood

Üleminekuperiood – milleks

Üleminekuperiood on vajalik, sest senine domeenide haldamise kord muutub täielikult. Kavandatud muudatus mõjutab kõiki täna kasutusel olevaid domeene kui ka uusi domeene. Tegemist pole mitte lihtsalt uute reeglite kehtestamisega – reeglite jõustamiseks on vaja ümber korraldada ka kogu organisatsioon.

Kui pikk on üleminekuperiood ja mis selle jooksul toimub

Üleminekuperiood algab uute domeenireeglite kehtestamisega ja kestab kuus (6) kuud.

Üleminekuperioodi ajal:
1. Lõppeb domeenide registreerimine seni kehtivate reeglite alusel;
2. Algab domeenide registreerimine registripidajate juures uute reeglite alusel
3. Algab uute reeglite kehtimahakkamise hetkeks registreeritud domeenide ümberregistreerimine registripidajate juures

Millal on õige aeg domeenide registreerimiseks registripidajate juures

Muudatuste alguses ei ole arusaadavatel põhjustel veel ühtegi registripidajat. Eeldame, et neid tekib üleminekuperioodi alguseks piisavalt. Kui sobivat registripidajat üleminekuperioodi alguseks veel siiski ei leidu, siis ei ole veel põhjust muretsemiseks. Ümberregistreerimiseks on aega kogu kuuekuulise üleminekuperioodi jooksul.

Kahetasandiline registreerimine

Domeenide registreerimises osalevad kolm isikut. Alustame inimesest või ettevõttest, kes soovib domeeni registreerida, ehk registreerijast. Registreerija sõlmib lepingu registripidajaga. Registripidajateks on tüüpiliselt Interneti teenusepakkujad, ehk ettevõtted, kellelt registreerija ostab ka muid teenuseid (näiteks veebimajutus). Nii muutub asjaajamine lihtsamaks – kõik teenused saab ühest kohast. Registripidajaid on tulevikus palju ja registreerijatel on vaba valik, kelle juures domeen registreerida. Selleks, et erinevate registripidajate andmed domeenide kohta ei satuks konflikti, edastatakse kõik domeenitaotlused kesksesse registrisse, mida haldab Eesti Interneti Sihtasutus. Keskregistris toimib domeenide registreerimise põhiprintsiip – domeen registreeritakse selle taotluse alusel, mis saabus registrisse esimesena.

Kes saavad domeene registreerida

Domeeni registreerimisel tuleb esitada vähemalt haldus- ja tehnilise kontaktisiku andmed. Halduskontakt peab olema füüsiline isik, kelle püsiv elukoht on Eestis ning kes on registreerija seaduslik esindaja (füüsilisest isikust registreerija puhul isik ise). Tehniline kontakt võib olla nii füüsiline või juriidiline isik.

Mis saab täna toimivatest domeenidest

Eeltoodust selgub, kui mastaapne see muudatus – millega viiakse domeenihaldus Eestis samadele alustele, mis kehtivad Euroopa Liidus (sh .eu domeeni kasutamisel) ja mujal maailmas – tegelikult on. Kõik senised domeenide kasutajad (registreerijad) peavad sõlmima lepingu registripidajatega. Täna on kasutuses orienteeruvalt 70000 domeeninime. Sellise hulga lepingute sõlmimine ja registriandmete täpsustamine võtab küllaltki pika aja. Samas ei tohi uute domeenide registreerimine peatuda. Sestap ongi vaja üleminekuperioodi.

Registripidajate nimed ja kontaktandmed avaldatakse EIS veebilehel. Registripidajaks saamine eeldab vajaliku oskusteabe ja tehnilise võimekuse olemasolu. EIS kontrollib seda enne registripidajale tegutsemisõiguse andmist. Selle kontrolli eesmärgiks on tagada domeenide kasutajate kvaliteetne teenindamine, et domeenidega seotud andmed oleksid korrektsed ja terviklikud ning, et registreerija domeen toimiks tõrgeteta kogu Internetis.

Mis juhtub peale üleminekuperioodi lõppu

Üleminekuperioodi lõppedes toimib uus domeenide registreerimise kord ja kõik domeenid on registreeritud registripidajate juures. Kui mingil põhjusel osa registreeritud domeenidest jääb üleminekuperioodi lõppedes registripidaja juures registreerimata, algatab EIS nende domeenide kustutamismenetluse. See protsess koosneb mitmest etapist:

  1. Domeeni WHOIS andmebaasi tehakse märge, et domeen on aegunud, ning domeeni kontaktisikutele saadetakse teated, milles antakse aega 30 päeva domeen registreerida registripidaja juures. Selle aja jooksul on domeen täiesti kättesaadav.
  2. Kui 30 päeva jooksul kontaktidelt tagasisidet ei tule, peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või elektronpostiaadress) pole enam kättesaadav. See staatus kestab kuni 60 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks võimalus võtta ühendust EIS-ga ja domeen korrektselt registreerida. Sellekohane märge kantakse WHOIS andmebaasi, mida saab vaadata EIS kodulehel.
  3. Kui eelmises punktis märgitud aja jooksul ei õnnestu kontakti saada domeeni kasutajatega, siis kustutatakse domeen registrist ja domeeninimi pannakse karantiini, mis kestab kuni 24 tundi.
  4. Peale karantiini lõppemist ning tingimusel, et EIS pole saanud domeeni kasutajate kohta informatsiooni ega taotlusi, muutub domeeninimi vabaks ning registreeritakse esimesele korrektse taotluse esitanud registreerijale.