BLOGI

EISist läbi arendusjuhi pilgu

EISi esimesed aastad möödusid avalikkuse pideva kriitilise tähelepanu all, mis oli suunatud seni registreerijatele "tasuta" olnud domeenide tasuliseks muutumise ning sihtasutuse esimese juhi pihta. 5 aasta jooksul on palju muutunud.

EISi minevik on meedias külluslikult dokumenteeritud, sellel meeleldi ei peatukski. Kui siis ainult nii palju, et Marek-Andres Kautsile tuleb kõige räägitu kõrval siiski ka au anda. Ta teadis ja tundis valdkonda hästi, pani kokku meeskonna, kellega koos pani registri käima ja muretses vajalikud vahendid ehk ehitas vundamendi, mille pealt oli mõnus edasi minna.

Uued juhid, esmalt Kautsilt ajutiselt koha üle võtnud EISi nõukogu liige Jaanus Tehver ning pärast teda praegune juht Heiki Sibul, võtsid fookusesse kulude vähendamise ja domeenihinna alandamise. Juba Kautsi ajal alanud domeenihinna langetamine on jõudnud 3 aastaga pea 19lt Eurolt 12ni. Lisaks jõudis eelmisel aastal lõpule ka domeenireform ning EIS on nüüd ka ametlikult .ee haldav organisatsioon. EIS on avatum ja läbipaistvam ning tegutseb erinevate huvigruppidega kooskõlastatud strateegia alusel.

Natuke kummaline ju on, et koos juhi vahetusega on põhimõtteliselt kadunud avalik huvi EISi tegevuse vastu. Sihtasutusest ei kirjutata, ei räägita ja eelkõige selle negatiivse tausta kadumisega on minu arvates seostatav oluline domeeni registreerimise aktiivsuse kasv. Kasv on olnud nii kiire, et möödunud aasta lõpus olime kvartali lõikes 5 Euroopa kiiremini kasvava tippdomeeni hulgas.

Teine kummaline tulem on MTÜ Interneti Kogukond hääbumine. MTÜ loodi legendi järgi eesmärgiga kukutada EISi esimene juht. Selle täitumise järel, oli ka siht justkui kadunud ja tänaseks on selle organisatsiooni tegevus minimaalne. See on kõike muud kui hea. Hoolimata selle seltskonna kokku tulemise põhjustest, jõudsid nad, lisaks EISi pisiasjade kallal hammaste teritamisele, teha ka nii mõndagi sisulist ja head. Nende aktivistide pildilt kadumisega on tegelikult kadunud nö tavalise interneti kasutaja hääl. See on halb mitte ainult domeeni valdkonna arengule, vaid kogu Eesti internetile.

Mis see EIS siis ikkagi on? Lühike ja poliitkorrektne vastus on, et tegemist on Riigi ja ITLi poolt asutatud mittetulundusliku eraõigusliku sihtasutusega. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et riigilt EIS raha ei saa ja vastu ka ei anna, kui tööjõumaksud ja käibemaks välja arvata. Kasutada on vaid see raha, mida domeeniregistreerijad läbi registripidajate maksavad ja kui midagi aasta lõpus üle jääb, siis seda ei jagata kellegagi - see jääb reservi tulevaste kulude katteks. Teiste sõnadega domeenide arv ja hind on otseses seoses.

EISi esimestel aastatel ülehinnati planeerimisel kulusid ja alahinnati tulusid, mis tõttu oli domeeni hind kõrgem kui oleks võinud olla. Küll aga sai nende aastatega paika korralik alus, millele organisatsiooni edasi ehitada. Kogunenud reserv on võimaldanud viimased kaks aastat koostada teadlikult negatiivse eelarve - kõik arendused tehakse reservi arvelt. Tulud on aga jätkuvalt ületanud ootusi ja nii pole reaalselt veel õnnestunud aastat miinuses lõpetada.

Organisatsioonina on EISil siiski veel suhteliselt palju arenguruumi. Efektiivsuse parandamisega tuleb jätkata. Ressursside üledimensioneeritus on endiselt probleem ning olemasolevate ressursside tõhusam kasutamine peavad olema jätkuvalt fookuses. Seni on EIS hoidnud ka suhteliselt kaugele kliendist - registreerijast ja delegeerinud kogu kliendisuhtluse registripidajatele. Tagasiside puudumine teeb aga väga raskeks teenuse arendamise. Hoolimata järjest ootusi ületavatest tuludest ei tohi unustada kriitilist küsimust, kuidas üks või teine muudatus või investeering teeb paremaks domeeni registreerijale osutatava teenuse. Usun, et EISis on täna piisavalt jõudu ja kainet mõistust, et kujundada sellest eesrindlik ja tõhus domeeniregister. Siinkohal kutsun ka kõiki lugejaid julgelt märku andma oma mõtetest ja ideedest kuidas teha .ee paremaks!

EISi tulevik? Domeeni hinna langedes muutub see kättesaadavamaks ka eratarbijale. Täna on raske öelda, kui madalale hind lähiaastatel jõuab, kuid suurte rahvusvaheliste ülddomeenidega .ee hinnas võistelda pigem ei suuda. Nõuded süsteemile on samad, kuid tulubaas on täna 76000 domeeni .ee puhul võrrelduna 110 mln domeeniga .comi või ligi 4 mln domeeniga .eu puhul.

Minu nägemuses on EISil vaja liikuda kliendile lähemale. EIS peab rohkem tegelema teavitustööga, et inimesed oskaksid teha domeeni registreerides teadlikku otsust. See on koht, kus on oluline koostöö meie partnerite - registripidajatega. Mitte ainult EIS, vaid kogu domeeni registrite/registripidajate kogukond, peab tegelema aktiivselt domeeninduse väärtuse tõstmisega - domeenile tuleb leida täiendavaid väljundeid, et püsida konkurentsis lisaks lisanduvatele ülddomeenidele  (näiteks .kitchen, .guru ja .sexy) ka sotsiaalmeedia nähtustega nagu Facebook, Google jt, kes on juba aastaid tegelenud sellega, et kõik saaksid oma vajaliku võrguväljundi just nende kanalitest konkureerides nii domeenide registreerimisega.

Raske on hinnata kui suurt mõju omavad .ee-le, aga ka teistele nii riigitunnusega, kui ka “vanadele” ülddomeenidele, uute pealetung, mida käesoleval ja järgnevatel aastatel lisandub tuhatkond. Mõju omab see kindlasti. Kuid arvan, et see pole suur seni, kuni otsimootorid oma loogikaid olulisel määral ümber ei kujunda. Kuni päringu teostaja asukoha riiki käsitletakse ühe parameetrina sobilike otsitulemuste esile tõstmisel, on uute ülddomeenide puhul tegemist .ee-le nn täiendkaubaga ja pole tark .ee-st mõne sellise kasuks loobuda. Kuid, eks me näe.

Usun, et domeenireform oli õige samm, ütlemata midagi selle läbiviimise kohta. Olen kindel, et EIS jääb, nagu jääb ka .ee, veel pikkadeks aastateks alles. Muutusi tuleb, muutumine on hädavajalik, et ellu jääda. Tehtud valik üleminekuks riigistatud süsteemilt eraõigusliku mittetulundusühingu suunas on minu arvates ennast juba õigustanud.

Uus kommentaar

Email again:

© 2017 Eesti Interneti Sihtasutus  | Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn | Registrikood: 90010019