BLOGI

ICANN 57 ja .est

Seekordset ICANN-i väisasin uues rollis - oli au olla Eesti valitsuse esindaja riikide valitsuste nõunike komitees GAC (Governmental Advisory Committee). Eesmärgiks tegeleda jätkuva energiaga kolmetäheliste riigitunnuste küsimusega. Eesti jaoks tähendab see .est-i.

Senistest mõtetest ja tegudest .est-ga seoses loe postitusest "Est ei olegi Eesti".

Eestlased jagunevad kaheks nagu ikka - ühed, kes arvavad, et .est kui Eesti uus märk ja rahvusvaheliselt arusaadav seos riigi nimega on väärt mõte; ja on need kes arvavad, et peaks keskenduma .ee arengule ja unustama pilti potentsiaalselt hägustavate tippdomeenide lauale toomise (inimeste mõtetest sel teemal Arvamusfestivalil kirjutas Maarja postituses ".ee on oma, see on identiteedivärk").

Näen isiklikult .est-is suurt potentsiaali, milleni .ee-ga on raske küündida. Hiljutine kära .ee domeenireeglite ja uuenduste üle näitas ootust, et .ee oleks rohkem traditsiooniline, stabiilne - selline nagu teised tippdomeenid üle maailma. Kui muudatused ja arendused, mis on suunatud registreerijate olukorra parandamiseks ja võimaluste ning paindlikkuse suurendamiseks, tembeldatakse innovatsiooniks innovatsiooni pärast; kui organisatsiooni avatuse suurendamine, asendades kinnise, oma loodud ja kontrollitud pseudokogukonna kõigile võrdselt kättesaadavate, läbipaistvate ja kaasalöömist võimaldavate vormide ja platvormiga nimetatakse katseks kõrvaldada tsiiviilkontroll EISi tegevuse üle; siis räägib see ühtteist ootustest .ee suhtes.

Ei saa märkimata jätta, et häälekaimad uuenduste suhtes on registripidajad, kes erinevalt EIS-st on kasumit taotlevad ettevõtted ja mõistetavalt mures oma tulu pärast. On ju domeeni müük eelkõige mastaabiefektilt tulu toov ettevõtluse vorm, mida aga .ee oma väiksuse tõttu hästi ei võimalda. Nii ongi iga muudatus, mis tähendab kulutusi registripidaja jaoks, aga ei garanteeri tulude vähemalt samas proportsioonis suurenemist, ebameeldiv. Mõistan seda muret ja hindan tagasisidet, kuid mida ma hästi ei mõista on võimetus aru saada meie eesmärkidest ja soovimatus nendes raamides kaasa mõelda, et jõuda lahenduseni, mis ei oleks liialt koormav ka registripidajatele - registripidaja on ju EIS-i partner. Peaksime üheskoos mõtlema .ee, selle registreerijate ja interneti kasutajate heaolule.

Vastukaja oli tegelikult märk sellest, et EIS peab oma partnersuhete haldusega ja avatusega veel kõvasti vaeva nägema. Selle randiga tahtsin aga öelda, et uue tippdomeeni .est juurutamine annaks kohe algusest peale võimaluse teha asju uut moodi, reaalse võimalusega kujundada sellest maailma parim ja teed näitav tippdomeen. See on minu, kui EIS-i arendusjuhi eesmärk, soov ja kirg.

Riik soovib omalt poolt rakendada .est-i e-residentsuse ja miks mitte ka Eesti märgi kontekstis. Seetõttu jätkame tööd selle nimel, et riikidel oleks täielik kontroll riigi tähiste, sümbolite ja märkide üle võimalusega neid soovi korral kasutsele võtta. See võimalus on täna vaid kahetäheliste riigitunnuste puhul. Kolmetähelised ja isegi riigi nimed on hetkel kõigile blokeeritud.

Enne kui GACi juurde lähen, väike kokkuvõte samas toimunud CCWG-UNCT töögrupi avalikust kohtumisest. Meeldetuletuseks - CCWG-UNCT kutstuti ellu 2- ja 3-täheliste riigitunnuste ning riiginimede vabastamiseks sobiliku lahenduse leidmiseks. Kahjuks töögrupp tulemuseni ei jõudnudki. Jätkus arutelu, kuidas töögrupi tööd kokku võtta ja milliseid soovitusi missuguses sõnastuses aruandesse panna. Kergelt masendav on kui palju selle peale aega kulub, samas olen ise üks selle põhjustest. Võitlesin kõvasti algse sõnastuse vastu, mis soovitas suunata selle grupi töö edasi ICANNi gNSO PDP protsessi. gNSO on organisatsioon, mis tegeleb gTLD küsimustega ja PDP (policy developmenet process) on ICANN-i protseduur poliitikate välja töötamiseks. Paberi peal on gNSO PDP avatud protsess ja töögruppidesse on oodatud kõik sh ccTLD esindajad ehk meie. Aga fakt, et see grupp on domineeritud gTLD esindajatest jääb. Et kokkulepeteni jõudmiseks ei ole alati oluline konsensus, vaid piisab ka nö jämedast konsensusest, siis on reaalne oht, et ccNSO ja teiste väikese esindatusega kogukondade arvamusest sõidetakse üle. Minu ettepanek on uue tasakaalustatud töögrupi loomine, millel selgemad eesmärgid ja tugevam mandaat - kogukondade ülene tasakaalustatud PDP.

Tõstatasin kolmetäheliste riigitunnuste küsimuse 7. novembri hommikul toimunud kohtumisel GAC meeting on Country Names and Country Codes. 6 novembril eelnes sissejuhatusena GAC-i kohtumine ccNSO töögrupiga, kus teavitati GAC-i muuhulgas ka CCWG-UNCT töögrupi töö tulemustest. GAC-i liikmete hulgast jäid kõlama kaks olulist seisukohta - blokeeringut kolmetähelistelt riigitunnustelt ja riiginimedelt ei tohi eemaldada enne, kui on jõutud kogukondi rahuldava lahenduseni, kuidas seda teha. Hollandi esindaja märkis ära, et antud küsimuses on gNSO ja ccNSO seisukohtadest olulisem valitsuste ja riiklike kogukondade seisukoht, mis toetab hästi meie positsiooni. Toimus ka hääletus küsimuses kas ccNSO peaks selle küsimuse ka oma grupis tõstatama ja üldise seisukoha kujundama - see sai ühemõttelise toetuse.

7. novembri kohtumisel tutvustasin Eesti seisukohta antud küsimuses ning deklareerisin Eesti huvi “est” kasutusele võtta riigitunnusega tippdomeenina (ccTLD). Lähenemist toetasid Holland, Šveits, Hiina, Nigeeria, Brasiilia. Tai esitas seisukoha, mis ei olnud otseselt meie hoiaku vastu, kuid märkis, et nende jaoks ei oma ei kahe ega kolmetähelised ISO koodid väärtust kuna ei kõneta kohalikku kogukonda - nende huvi on seotud tippdomeeniga .thai ehk riikide nimedega.

Kohtumise väliselt tõstatas Prantsusmaa esindaja oma kogukonnas küsimuse .fra kohta ja sai palju positiivset tagasisidet, mis tõstatas teema ka nende huviorbiiti. Otsisin ka USA tuge sellele teemale, sest nende puhul on kolmetäheline kood ühtlasi ka riigi nimi, kuid valitsusega ja kogukonnaga arutamata USA esindaja midagi sisukat valmis ütlema ei olnud. Egiptuse esindaja samas avaldas tugevat toetust meie lähenemisele. Nad pole täna oma kahetähelist tunnust hästi käima saanud ja mõtlevad kolmetähelisega uuesti proovida. ICANN-i tänane leping neile ei sobi, lisaks rahalistele raskustele seoses uute gTLD-de registreerimisega on nende jaoks probleem ka näiteks kohustus kõigi ICANN-i akrediteeritud registripidajate piiranguteta vastuvõtmine oma registripidajatena - neil pole piisavalt ressurssi, et seda hulka registripidajaid toetada.

GACi- lõpparuandesse õnnestus samuti teema sisse saada, küll loodetust nõrgemas sõnastuses, sest GAC ei olnud valmis võtma seisukohta kolmetäheliste küsimuses ning kõik sõnastused, mis ka kaudselt võisid sellele viidata, jäid seetõttu kõrvale.

Kolmetäheliste küsimuse tõstsin lauale ka ccNSO kohtumisel, kus valdav seisukoht oli, et vähemaga kui esimeses gTLD ringis kehtinud piirangud geograafilistele gTLD-le (geoTLD) leppida ei saa. Geograafiliste gTLD-de puhul oli vaja domeeni hallata soovijal nõusolekut kohalikult valitsuselt, omavalitsuselt või muult asjaomaselt geograafilisest tähendusest tulenevalt organilt. Tänane geoTLD-de kord näeb ette nõusolekute kõrval, aga tavapärase kahepoolse gTLD lepingu sõlmimise ICANN-ga. Enamikku ccTLD-d aga juhitakse ja hallatakse teistsuguste - kohalikest tavadest, võimalustest ja seadustest lähtuvate põhimõtete järgi. Kui nüüd riik võtab paralleelselt kasutusele nii kahe- kui kolmetähelise riigitunnuse, võib tekkida segadus registreerijate jaoks, sest kaks sarnase tähendusega domeeni on hallatud väga erinevate põhimõtete alusel. Rääkimata ICANN-i regulatsioonist tulenevate nõuete konfliktist Euroopa isikuandmete kaitse ja privaatsuse põhimõtetega. ccNSO võttis teema kokku seisukohaga, et oodatakse ära CCWG-UNCT töögrupi lõpparuanne ning arutelu algatamise üle otsustatakse selle baasilt.

Kokkuvõttes võib öelda, et ICANN 57 oli Eestile edukas, saime oma seisukoha välja öeldud, sellele ka vahetut ja valdavalt toetavat tagasisidet. Tagasiside rääkis vastu gNSO levitatava mõttega, et kolmetäheliste riigitunnuste käsitlemine ccTLD-na on laiemalt vastuvõetamatu mõte. Edasi on meie ülesanne hoida teemat elus ka GAC-i e-posti loendis ja konverentsikõnedes, et selgitada välja tegelik toetus ccTLD põhisele lähenemisele ning kui suuri mööndusi selles tuleks teha, et teiste oluliste sidusgruppidega osapooltele vastuvõetava lahenduseni jõuda.

Uus kommentaar

Email again:

© 2017 Eesti Interneti Sihtasutus  | Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn | Registrikood: 90010019