BLOGI

ICANN 57: osa 2 - innovatsioonist

Jätkan sealt kus esimene osa pooleli jäi - innovatsioonist domeeniregistri "äris", uute gTLD-de käekäigust, täppidega domeeninimedest ja muutustest ja sellest, mida tõi endaga kaasa domeeniregistrite registri IANA vabanemine USA järelvalve alt.

Kanada registri juht võttis teemaks innovatsiooni registri kontekstis loomulikult CIRA ehk Kanada domeeniregistri näitel. Tema hinnangud klapivad imehästi minu nägemusega nimetades innovatsiooni võtmeks eduka ccTLD opereerimisel. CIRA tegi paar aastat tagasi strateegilise otsuse fokuseerida innovatsioonile keskendudes kahele põhivaldkonnale - DNS ja registriteenused. Uhkusega saavad nad nüüd näidata tulemusi - D-zone on nende anycast teenus, mida pakutakse tavapärasest oluliselt laiemale publikule. Esimeste klientidena on Rootsi ja Taani registrid teenuse kasutusele võtnud, et pakkuda seda eelkõige oma registripidajatele. Registriteenuste osas on nendega liitunud esimene gTLD .kiwi. CIRA DNSSECi võtmete edastamise lahendusest nimeserveri teenuse pakkujatele oli juba juttu. CIRAle kuulub juba mõnda aega minu lugupidamine ja vaimustus.

Hiinlased aga innoveerivad hoopis ootamatul moel liidestudes liiklusregistriga. Kui sisestada sirviku aadressi reale auto registrinumber.cn satub kasutaja liiklusregistri lehele, kus kuvatakse vastava sõidukiga seotud liiklusõnnetuste ajalugu. Samasugune liidestus on olemas ka sealse äriregistriga. See on hämmastav idee - lihtne, mugav kodanikele… Meie seda hetkel kahjuks teha ei saa, sest eeldab otseregistreerimise võimalust, mida .ee puhul pole.

Nominet ehk .uk tippdomeeni register on teinud juba mõnda aega väga agressiivset müügitööd oma registriteenustele. Otseselt midagi innovaatilist pole neilt küll seni kuulda olnud, aga siseriiklikult on ühtteist siiski tehtud - nimetavad seda ärilaiendamise innovatsiooniks tehes koostööd IoT valdkonna tegijatega - nutiparkimine, üleujutuste monitooringu ja häire lahendused, metsiku looduse kaitse projektid.

Märgin ära ka Puerto Rico registri, kes teeb sihipäraselt koostööd haridus ja teadusasutustega - näiteks NASA-ga ja noorteorganisatsioonidega digitaalse hariduse osas.

Põgusalt oli juttu uute gTLDde edust juurnimeserveri süsteemi poolt vaadates. Kokkuvõttes on mõju sisuliselt olematu, mis tähendab, et neid ei kasutata tegelikkuses praktiliselt üldse - interneti kasutajad ei ole nendeni teed leidnud. Trend on küll paranev, kuid sellegi poolest on kasv äärmiselt aeglane. Märkimisväärne on aga vigaste päringute arvu kasv, mis võib olla indikatsioon uute gTLD-de operaatorite vähesest hoolsusest või asjatundlikkusest, aga midagi kindlat veel väita ei saa. Uurijad uurivad.

ICANNi juures tegutseb Universal Acceptance töögrupp, mis tegeleb näiteks IDN ehk täpiliste domeenide ja addresside toega sirvikutes ja e-posti lahendustest. Aga huvitaval kombel on ka uued gTLD-d andnud ainest UA töögrupile tegutsemiseks. Nimelt on paljud, eelkõige vanemad süsteemid varustatud valideerimisereeglitega, mis ei tunnista pikemaid kui kolme märgilisi domeenilaiendeid. Meie jaoks olulisema, täpiliste domeenide küsimusega e-posti saatmisel, tegeletakse nii aadressi kui domeeni/postkasti aadressi tasemel. Lähenetakse mitut moodi - UTF8 ja punycode tugi. Põhieesmärk on tagada aadressi osa toimivus ka nö juhtmes UTF8 kujul, erinevalt siis domeeni osast, mida konverteeritakse punycode ehk ASCII formaati, sest tsoonifailides on domeenid just sellel kujul. Töö käib.

Üldosa lõpetuseks mainin ära, et Internet on nüüd vaba - oktoobris kirjutas USA majandusministeerium (NTIA) alla dokumendile, mis andis domeeniregistrite registri IANA järelvalve funktsiooni üle “interneti kogukonnale”. IANA-l on suur emotsionaalne väärtus, sest tegelikult sai ka ICANN alguse IANAst. Mingil, vaid vähestele arusaadaval põhjusel, oli vaja aga kontrolli funktsiooni täitja muutmise järel muuta ka IANA nime - selleks on nüüd ametlikult PTI (Public Technical Identifiers) - kummaline. Igapäevasesse kasutusse jääb veel mõneks ajaks IANA alles - nii kõnepruuki kui ka kontakt e-posti aadressidesse. Arvan, et nimemuudatus võeti ette selleks, et oleks selle suure kära peale midagigi, mis reaalselt muutub. Jääb üle loota, et kui ülemineku vaimustus ja seotud bürokraatia seljataga, leitakse aega taas sisuliste küsimsute jaoks nagu näiteks elliptiliste kurvide tugi juurnimeserverite tasemel.

Minu esimesest kogemusest riigiesindajana ja beebisammudest lobistamises annan ülevaate järgmises postituses.

Uus kommentaar

Email again:

© 2017 Eesti Interneti Sihtasutus  | Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn | Registrikood: 90010019