BLOGI

Mis asi on domeen tegelikult?

Pealkirjas ei ole retooriline küsimus. Alustan lahtiütlusega - järgnev on mõtteharjutus ja ei kajasta EISi üldist seisukohta. Vastupidi, meil on olnud SA siseselt tuliseid vaidluseid, kuidas peaks domeeni defineerima. Arusaamad on jätkuvalt erinevad ja jääb üle vaid loota, et arutelud ei vaibu kuni on leitud see .ee jaoks õige kirjeldus, mis teeks võimalikuks muude sellel tuginevate mõtete juurde asumise.

Alustuseks siis hetkel EISis valitsev tõlgendus lihtsustatult - “domeeni nimi on viide IP-aadressile”. Samal ajal ei ole see päris see, mis on kirjas .ee domeenireeglites, aga sellest veidi hiljem. Puht filosoofilisel tasandil on juba siin probleem - tegemist on väga tehnokraatliku definitsiooniga, mis hoiab selgelt lahus registri ja domeeniomanike pakutava või mitte pakutava sisu. See toetab domeeniregistrite levinud hoiakut, et register ei kontrolli, sekku ega vastuta sisu eest, mida domeeniomanikud selle kaudu internetis pakuvad.

Suskan siia vahele ühe täpsustuse - mõiste domeen all pean tegelikult silmas domeeninime, sest see on domeeninimede süsteemi mõistes korrektne termin. Sõna domeen tähistab valdkonda ja ei oma iseseisvalt antud kontekstis eraldi tähendust.

Tulles tagasi definitsiooni sisulise probleemi juurde, on minu jaoks domeeninimi viide konkreetsele ja toimivale internetiteenusele. Telefoniraamatu analoogiat kasutades ei ole ju mõtet ühendada nime ja telefoninumbrit, kui selle telefoninumbri taga ei ole tegelikult telefoni või seda isikut. Ehk siis lihtsalt domeeninime ja IP aadressi kokku viimine ei tähenda midagi. Domeeninimi peab viitama reaalsele teenusele - on see siis koduleht, e-posti -, voogedastuse -, faili jagamise -, või mõni muu internetiteenus.

Aga mida arvab kogukond? Wikipedias kirjeldatakse domeeninime läbi kontrolli mingi ressursi üle internetis ning viide IP-aadressile on selle eesmärk või otstarve - seega mitte olemus. Iga registreeritud nimi domeeninimede süsteemis on domeeninimi [1][2]. ICANN ehk domeeninimede valdkonda kontrolliv rahvusvaheline organistatioon, tõlgendab seda sarnasemalt EISiga kui viidet IP aadressile ja domeeninime registreerimist kui selle sidumist internetis oleva arvutiga registreerimise perioodiks. Pole päris ühene lähenemine. Ehkki ICANNi tuleks pidada autoriteetsemaks, on siin peidus see sama juba nimetatud sisuline puudus.

Tegelik elu aga teatavasti ei käi selle järgi, mis on kirjas tähtsas erialases kirjanduses. Kui lepime registri tasemel kokku mingi definitsiooni, siis ei tähenda see laiema maailma jaoks automaatselt midagi. Sellega seame raamid ja mõjutame vaid oma tegevust ja otsuseid. Ülejäänud maailma elab ikka omasoodu ja otsustab tulenevalt oma vajadustest, mis üks või teine asi on.

Domeeniregister on teenusettevõte pakkudes domeeninime registreerimise teenust ning tagades läbi DNSi ehk domeeninimede süsteemi, et internetiteenused, millele registreerija on otsustanud registreeritud domeeni abil viidata, oleksid selle nime abil alati leitavad. Domeeniregistri klientideks on registreerijad, keda EISi puhul aitavad teenindada meie partnerid - registripidajad. Usun, et iga ettevõtte jaoks on kasulik defineerida ja tõlgendada asju oma klientidega ühte moodi. Selleks on kaks varianti - defineerida ise mõisted nii, et klient usuks, mõistaks ja jagaks neid või kohanduda sellega, kuidas klient toodet või teenust mõistab. Ise kliendi jaoks millegi defineerimine eeldab vägevat sõnumi edastamise oskust ja enamasti suurt turunduse eelarvet, mida meil pole. Seega peaksime .ee registrina enam arvestama sellega kuidas meie kliendid meie teenust mõistavad.

Kuidas aga saada aru, millisena kliendid teenust mõistavad? Võib neilt küsida, aga saab ka jälgida nende käitumist ja tuletada sealt. Domeeniregistreerijad võib liigitada kolme põhilisse gruppi - registreerijad, kes vajavad domeeni oma internetiteenuse viimiseks internetikasutajateni; registreerijad, kes soovivad tõkestada teistel konkreetse domeeninime registreerimist; spekulandid, kes loodavad registreeringu vaheltkasuga edasi müüa. Neist kahe seltskonna huvi ei ole seega mingi internetiteenuse viimine internetikasutajani kui jätta kõrvale edasi müüja soov anda teada, et domeen on müügiks. Otsides siit ühisosa, taandub domeeninime mõiste lihtsalt piiratud ressursile, millel on haldaja, kes ise otsustab kas või milleks ta seda kasutab ja IP aadressiga sidumine on pigem võimalus.

Kõrvutades seda pilti alguses toodud tõlgendusega, on näha teatavat vastuolu registri käsitluses ja praktikas, mille üheks tagajärjeks on registreerijatele tekitatav peavalu juba registreerimisel nimeserverite lisamiseks domeeninime registreeringule, kuigi seda sel hetkel veel või üldse ei vajata. Seetõttu on registris terve hulk registreeringuid fiktiivsete või paremal juhul toimivate, kuid mitte kusagile edasi suunavate nimeserveritega. Kas EIS peaks minema sammu edasi, teostama seiret nimeserverikirjete üle filtreerides välja need, mis reaalselt ühtegi kirjet domeeniregistris seotud domeeniga ei evi või ei ole IP-aadressi taga üldse nimeserverit, tegema hoiatusi ja vajadusel ka domeeni kustutama? Mitmed registrid nii ka toimivad. On ka registreid, kes vaatavad, et nimeserveris oleks ka viide mingile internetiteenusele. Või astuda samm lähemale reaalsele kasutusmustrile ja võimaldada registreeringuid ka IP-aadressi määramata? Siin on diskusiooni koht.

Aga, mis on siis täna domeeni kohta kirjas .ee domeenireeglitesDomeeninimi on tähis, mis koosneb tippdomeenist ja punktidega eraldatud alamdomeeninimedest. Ehk siis eriti tehniline ja lihtsustatud lähenemine, mis iseenesest haakub väga hästi registreerijate praktikaga. Miks ei võiks see ollagi EISi ametlik definitsioon domeeninimele?

Paljud registrid üle maailma on kurtnud domeeniregistreeringute aeglustumise või isegi registreeringute arvu kasvu peatumise üle. Hüpoteesina pakun välja, et oma tegelikust kliendist eemaldumine ning tema vajaduste ja huvide mitte mõistmine või nendega mitte arvestamine on ühed põhjustest, mis sellesse olukorda jõudmisele kaasa on aidanud.

Kas Sul on oma arvamus, kuidas domeeninime mõista? Kas Sinu arvates peaks EIS liikuma rohkem liberaalsema lähenemise suunas tagades, et kõigil soovijatel oleks võrdsed võimalused domeeni registreerida sekkumata milleks või kuidas registreerija seda kasutab? Või kas EIS peaks liikuma hoopis tugevama regulatsiooni suunas tagades lisaks, et ükski domeen ei seisaks kellegi käes jõude? Ära hoia oma mõtteid endale, vaid anna kommentaarides teemale tuld.

Uus kommentaar

Email again:

© 2017 Eesti Interneti Sihtasutus  | Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn | Registrikood: 90010019