Uudised

Domeeniohud: puust ja punaseks

Viis domeeniga seotud riski, mida ettevõtja peaks tundma

• Domeeninime kaaperdamine. See on kõige levinum ja kõige suurema ulatusega risk. Kui domeeni registreering aegub või keegi saab domeenihaldusele volitamata ligipääsu, võib domeeni omanik vahel ka märkamatult vahetuda. Kaaperdatud domeeni saab kasutada nii ettevõtte nime alt pettuste toimepanemiseks kui ka lihtsalt edasimüügiks kõrgema hinnaga.
• Meiliaadressi võltsimine. Domeeniga on seotud ka ettevõtte e-posti aadressid. Kui keegi saab domeeni üle kontrolli, saab ta saata kirju, mis näevad välja, nagu need tuleksid ettevõtte enda töötajalt või juhilt. Sellise võltsitud kirjaga püütakse tihti kliente või koostööpartnereid petta, näiteks raha üle kandmiseks valele kontole.
• Andmepüük (phishing). Kaaperdatud või vale domeeni saab kasutada ka selleks, et luua ettevõtte lehele sarnanev veebileht, kuhu meelitatakse kliente sisestama oma isiku- või makseandmeid. Ohvriks langevad nii ettevõtte kliendid kui ka ettevõte ise, kelle usaldusväärsus selle tõttu kannatab.
• SEO kuritarvitamine. Kaaperdatud domeeni võidakse kasutada ka otsingumootori tulemuste manipuleerimiseks, näiteks suunates selle sisu või lingid kolmandate osapoolte lehtedele. See võib kahjustada nii ettevõtte enda leitavust kui ka internetikeskkonna usaldusväärsust laiemalt.
• Brändi maine kahjustamine. Kui aegunud domeeni ostab keegi teine, võib see jääda näiteks võõrale sisule, konkurendi lehele või lausa pahatahtlikule veebilehele. Kliendid, kes jõuavad sinna vana lingi või külastuse kaudu, seostavad nähtut endiselt algse ettevõtte nimega, isegi kui ettevõte ise domeeniga enam mingit pistmist ei oma. Usaldust on raske taastada – seega tee endast kõik, et end taolisest olukorrast ei leiaks.

Motivaator peaks olema küberturvalisus, mitte soodne hind

Sugugi mitte kõik domeeniomanikud ei tea, et pikendamata domeenid suunatakse avalikele domeenioksjonitele. Nii tuuakse domeenid uuesti kasutusse ehk kustunud domeenid ei kao lihtsalt tühjusesse. Oksjonil saavad osaleda aga kõik huvilised üle kogu maailma, mis tähendab, et domeeni võib omandada mõni konkurent, endine klient või lihtsalt domeeninimedega kaupleja.

Ärilises mõttes tähendab see kahte asja. 

• Esiteks, ettevõte, kes unustab oma domeeni pikendada, ei kaota seda ainult endale, vaid annab teadmatult teistele võimaluse see üle võtta. Kui domeen on aastate jooksul kogunud tuntust, viiteid teistelt lehtedelt ja kliendisuhteid, läheb see väärtus koos domeeniga üle uuele omanikule.
• Teiseks, kuna oksjonikeskkond on kõigile avatud, on täiesti reaalne, et sama või sarnase nimega tegutsev konkurent ostab endise domeeni ära just selleks, et suunata sealt liiklust enda poole või lihtsalt takistada algsel omanikul selle taastamist. Juhul kui sinu nimega ettevõte jätkab oma tegevust, on .ee domeen võimalik taas enda omandisse saada Domeenivaidluste Komisjoni kaudu, kuid see nõuab aega ja ressursse.

Eesti Interneti SA tellitud uuringu põhjal motiveerib ettevõtjaid domeeni pikendama eelkõige soodne hind (46%). Eespool kirjeldatud küberohtude vältimine motiveerib aga vaid 16% vastajatest. Numbrid ütlevad, et domeeni pikendustasu ja domeeni kaotamisega kaasnevat riski ei nähta ühe ja sama otsuse kahe poolena.Tegelikkuses on need aga tihedalt seotud. 

Pikendustasu on igal aastal fikseeritud ja etteaimatav kulu. Domeeni kaotamisega kaasnev kahju on ettenägematu ja võib kasvada palju suuremaks: uue domeeni tagasiostmine oksjonilt või sarnase nimega registreerija käest kõrgema hinnaga, klientide segadus ja kadunud usaldus, katkenud e-kirjavahetus koostööpartneritega ning aja- ja tööjõukulu, mis kulub olukorra lahendamisele. Kui domeeni külge on aastate jooksul kogunenud ka SEO-väärtus ja viited teistelt lehtedelt, ei saa seda tagasi osta ühegi hinnaga, kuna uus omanik saab otsustada, mida domeeniga edasi teha.

Teisisõnu, kord aastas makstav pikendustasu on ettevõttele oluliselt odavam kindlustuspoliis kui domeeni kaotamisega kaasnev äriline ja mainekahju. 

Tutvu kõigi domeeniohtudega lehel domeeniohud.ee.