Korduma kippuvad küsimused

I Soovin registreerida .ee domeeni, mida pean selleks tegema?

1. Miks registreerida .ee?

.ee on Eesti tunnus. .ee puhul on tegemist tippdomeeniga, mis on mõeldud info jagamiseks eestlastele ja eestlastega. Otsimootorid kasutavad ühe otsitulemustes valikute tegemise parameetrina ka päringu teostaja asukohariigi infot - Eestist tehtud päringule antavate vastuste hulgas tõstetakse .ee aadressid ette poole.

Eestlaste poole pöörduda ei võimalda täna ükski teine tippdomeen paremini kui .ee! Vaata lähemalt videot “Miks registreerida .ee?”

3. Mis on WHOIS?

WHOIS ehk domeeniotsing on teenus, kust saad otsida domeeniga seotud andmeid nagu registreerija ja registripidaja nimi, kontaktandmed, domeeni registreerimise ja aegumise kuupäev ning DNSSEC allkirjastamine. WHOIS domeeniotsingu leiad www.interneti.ee avalehelt. WHOISi kasutajatingimused leiad siit.

4. Kes on registripidaja?

Registripidaja on Eesti Interneti SA poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõte või asutus, kes pakub domeeni registreerijatele registreerimisteenuseid. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkuja. Registripidaja kaudu hakkab edaspidi toimuma Teile registreerimisteenuste osutamine, sealhulgas domeeni pikendamine ja andmete muutmine. Volitatud registripidajad leiate aadressilt www.internet.ee/registripidajad. 

5. Kes on registreerija?

Registreerija on isik, kelle nimele registreeritakse domeen. Registreerija võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

7. Soovin registreerida .ee domeeni, mis andmed pean registripidajale esitama?

Domeeni registreerimise jaoks vajalikud andmed on kirja pandud domeenireeglite punktis 4.1.1, mis ütleb, et registreerimisel tuleb registripidajale esitada:

a) taotletav domeeninimi,
c) halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi,
d) tehnilise kontakti nime, registri- või isikukoodi ja selle registreerinud või välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi;
e) juriidilisest isikust registreerija puhul nime, registrikoodi ja selle registreerinud riigi nime, telefoninumbri ja e-posti aadressi;
f) füüsilisest isikust Registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi.

Tähelepanu! Domeeninime registreerimise taotluse esitamisel palume jälgida registripidaja täpsemaid juhiseid.

Tähelepanu! Kui domeeni registreerib registreerija esindaja (halduskontakt), peab tal olema kas kirjalik volitus või Eesti kehtivast õigusaktist tulenev õigus registreerijat esindada (näiteks juhatuse liige).

8. Kas domeeni on võimalik registreerida nimeserveriteta?

Jah, domeenireeglid ei kohusta registreerijat domeeni registreerimisel esitama kahte domeeni teenindavat nimeserverit. Juhul, kui domeeni registreerijal on aga soov domeeni reaalselt kasutama hakata (teha veebileht, kasutada seda e-posti aadressina vms), siis on vajalik domeenile kaks seda teenindavat nimeserverit lisada.

9. Kui pikaks perioodiks saab .ee domeeni registreerida?

.ee domeene saab registreerida 3, 6, 9 kuuks ja 1-10 aastaks.  2020. aastal on registritasu vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta . Registritasu on Eesti Interneti SA poolt domeeni registreerimise või pikendamise eest registripidajatelt küsitav tasu. Tasu lõpptarbijale ehk registreerijale määratakse registripidajate poolt vabaturul konkurentsi tingimustes. Tasule lisandub käibemaks.

10. Kes on halduskontakt ja mis on tema roll?

Halduskontakt on registreerija esindaja (füüsiline isik), kellel on õigus registreerija nimel sooritada kõiki registreerimisteenuseid. Halduskontaktil peab olema registreerija volitus teostada tema nimel kõiki domeeniga seotud toiminguid. Kui registreerija on juriidiline isik, siis on halduskontakt see isik, kes Registripidajalt registreerimisteenuseid tellib. Kui registreerija on eraisik, täidab ta reeglina ise ka halduskontakti rolli. Halduskontaktil puudub edasivolitamise õigus. Halduskontakt vastutab enda ja Registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest.

11. Kes on tehniline kontakt ja mis on tema roll?

Tehnilisel kontaktil on õigus lisada, muuta või eemaldada ainult temaga seotud domeenide nimeserveri andmeid. Kui domeeni registreerija kasutab mõne veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid, on soovitatav jätta oma domeenide tehniliseks kontaktiks just nende esindaja. Samas kui domeeni registreerija haldab oma servereid ise, siis võib ta tehniliseks kontaktiks määrata iseenda.

12. Kas domeeni registreerimisel peab taotluse ka allkirjastama?

Jah, vastavalt domeenireeglite punktile 4.1.2 on domeeni registreerimine üks neljast registreerimisteenusest, mille puhul domeeni registreerija või kirjalikult volitatud halduskontakt peab taotluse allkirjastama. Allkirjastamise viisideks pakub domeenireeglistik viite eri võimalust. Nendeks on:

a) digitaalne allkirjastamine Eesti ID-kaarti või Mobiil-IDd kasutades;
b) digitaalne allkirjastamine kasutades selleks EIS-i poolt aktsepteeritud välisriigi ID-kaarti (nimekirja EIS-i poolt aktsepteeritud elektroonsetest isikutuvastusvahenditest leiad siit);
c) omakäeliselt allkirjastamine registripidaja esindaja juuresolekul (registripidaja kontoris või klienditeeninduspunktis);
d) allkirjastamise asemel tasuma registreerimisteenuse eest registripidajale registreerija või registreerija halduskontakti pangakontolt, märkides maksekorraldusele sellele taotlusele registripidaja poolt antud viitenumbri ja vastava domeeninime või registripidaja väljastatud arve numbri, millelt nähtub vastav domeeninimi
e) tasuma registreerija esindaja (halduskontakti) nimele registreeritud ja PayPal poolt verifitseeritud (PayPal Verified) PayPal’i kontolt ning märkima makse selgitusse vastava Domeeninime või Registripidaja väljastatud arve numbri, millelt nähtub vastav Domeeninimi. Registripidajal on õigus nõuda Registreerijalt täiendavaid tõendeid PayPal konto verifitseerituse kohta.

13. Kas domeeninime valikule kehtivad ka mingid piirangud?

Jah, domeenireeglid näevad ette hulga piiranguid domeeninime kujule: a) Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0-9), sidekriipse ja tähti, b) domeeninime minimaalseks pikkuseks on 2 ja maksimaalseks 63 sümbolit, c) domeeninimedes ei eristata suur- ega väiketähti, ning d) domeeninimi ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina.

14. Milliseid registreerimisteenused saab registripidaja juures teha?

Domeenireeglite järgi on registreerimisteenuseid kokku seitse ja kõiki neid saab teha registripidajate vahendusel. Nendeks on:

a) domeeninime registreerimine,
b) registreeringu kustutamine,
c) registreeringu pikendamine,
d) domeeninime üleandmine,
e) kontaktandmete uuendamine,
f) nimeserveri kirjete haldamine,
g) registripidaja vahetamine.

17. Miks ma ei saa registreerida domeeni EIS-i kaudu?

.ee domeenide registreerimine on korraldatud kahetasemeliselt, kus register EIS on domeenide registreerijate teenindamise andnud registripidajatele. Registripidajateks on ettevõtted, kes on läbinud EIS-i akrediteerimisprotsessi ja sõlminud registrilepingu. Registripidajad osutavad .ee domeeni registreerimisteenuseid: domeeninime registreerimine, uuendamine, muutmine, kustutamine jne. Akrediteeritud registripidajate üle saab EIS teostada erinevalt kõikidest teistest turul olevatest teenusepakkujatest järelvalvet.

18. Kas välismaised ettevõtted ja eraisikud saavad registreerida .ee domeeni?

Jah, Eesti registri- või isikukoodi mitte omavad ettevõtted ja eraisikud saavad .ee domeeni registreerida. Domeenireeglite punkt 4.1.1 b) sätestab, et Registreerija peab esitama registreeritava domeeni Halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi. 

19. Kas .ee domeeni registreerimisel kehtib kohaliku ID või aadressi nõue?

.ee domeeni registreerimisel ei kehti kohaliku ID ega aadressi nõue. Eesti registri- või isikukoodi mitte omavad ettevõtted ja eraisikud saavad .ee domeeni registreerida. Domeenireeglite punkt 4.1.1 c) sätestab, et Registreerija peab esitama registreeritava domeeni Halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi.

20. Kuidas kujuneb .ee domeeni lõpphind tarbijale?

Domeeni registreerimise lõpphinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, milleks on alates 1. maist 2018 vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta (hinnale lisandub käibemaks). Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

21. Kas täpitähtedega (ä, ö, ü, õ, š, ž) .ee domeeninime registreerimisel kehtib sama domeenihind?

Täpitähtedega domeeninime registreerimise hind on sama, mis tavalise .ee domeeni registreerimise puhul. Domeeni registreerimise lõpphinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, milleks on alates 1. maist 2018 vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta. Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

22. Kas täpitähtedega (ä, ö, ü, õ, š ja ž) domeeni on võimalik kasutada e-postiaadressis?

Täna ei ühildu mitmed e-posti kliendid täpitähtedega domeenidega ja seetõttu ei ole täpitähtedega domeenide e-postis kasutamine veel soovitatav. Võimalik on kasutada täpitähtedega domeeninime punycode vastelist nimekuju (punycode vasteinfo@täpitähtedegadomeen.ee domeeninimele on info@xn--tpithtedegadomeen-qqbd.ee), kuid sellisel juhul tuleb arvestada domeeninime kirjapildi keerukusega.

23. Millised on tippdomeen .ee alla kuuluvad ülddomeenid?

Ülddomeene kasutatakse sarnaste tunnustega isikute ja asutuste domeeninimede grupeerimiseks ja eristamiseks. Ülddomeenid on:

a) com.ee – äriühingud äriseadustiku mõistes;
b) pri.ee – füüsilised isikud;
c) fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad äriseadustiku mõistes;
d) med.ee – meditsiiniasutused.

24. Kas ülddomeenide alla domeeninime registreerimine on tasuline?

Jah, kõikide ülddomeenide domeeninime registreerimine on tasuline ja võrdsustatud tippdomeen .ee alla domeeni registreerimisega. Ülddomeenide registreerimisel kehtib sama hind, mis tava .ee domeeni registreerimise puhul. Ülddomeene saab registreerida registripidajate vahendusel.

25. Mis on alamdomeen ja kuidas ta erineb ülddomeenist?

Domeenireeglite kohaselt on alamdomeen tippdomeenist .ee vasakule jääv punktiga eraldatud tähis. Tippdomeeni alla saab registreerida vabalt valitud arv alamdomeene. Näiteks võiks Eesti Interneti SA KKK asuda lehel http://kkk.internet.ee. Alamdomeene haldab konkreetse domeeni omanik. Alamdomeene saab domeeni omanik kasutada näiteks temaatiliste alamlehtede tegemiseks. Samas võib domeeniomanik pakkuda nii tasulist kui tasuta võimalust enda domeeni alla alamdomeen registreerida. 

26. Kas alamdomeene on võimalik kuskil tasuta registreerida ja kui, siis kellel?

Jah, tasuta alamdomeene on võimalik registreerida eraisikutel ning haridus-, teadus- ja kultuuriasutustel. Eraisikutele on tasuta alamdomeeni registreerimise võimalus loodud domeenide era.ee ning eesti.ee alla. Haridus-, teadus- ja kultuuriasutustel on tasuta võimalik domeene registreerida läbi Haridus- ja Noorteameti domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ning vil.ee alla.

II Muud domeeni registreerimisega seotud teenused

28. Mis juhtub domeenidega mida registreerijaid ei pikenda?

Domeeni registreeringut on võimalik pikendada igal ajahetkel, esitades registripidajale vastavasisulise soovi. Pikendamata domeeninimede suhtes algatab Eesti Interneti SA kustutamismenetluse. Kustutusmenetlus kestab kokku 45 päeva ja selle aja jooksul on registreerijal endiselt võimalik oma domeeni pikendamise soovist registripidajat informeerida.

Kustutusmenetlus koosneb mitmest etapist: Domeeni WHOIS andmebaasi tehakse märge, et domeen on aegunud. Selle aja jooksul on domeeni all olev veebilehekülg ja e-posti süsteem täiesti kättesaadav. Kui 15 päeva (aegumisperioodi) jooksul domeeni ei pikendata, siis peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või e-posti aadress) pole enam internetis kättesaadav. See staatus kestab 30 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks viimane võimalus võtta ühendust oma registripidajaga ja domeeni soovi korral pikendada. Sellekohane märge kantakse WHOIS andmebaasi, mida saab vaadata EIS kodulehel. Kui domeeni registreerija pole peale 30 päevast kustutusperioodi domeeni pikendanud, siis kustutatakse domeen registrist ja see läheb oksjonile .ee oksjonikeskkonda. Domeenioksjon kestab 24 tundi (00:00-23:59 GMT+2). Domeenid, millele 24 tunni jooksul pakkumist ei tehta, vabanevad ja on registreerimiseks kättesaadavad kõigile huvilistele “kes ees, see mees” põhimõttel.

29. Mida pean tegema kui soovin oma .ee domeeni kustutada?

Kui domeeni registreerijal puudub soov domeeni registreeringut pikendada, siis tuleb registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetlus 30 päeva, mille lõppedes kustutatakse domeen registrist ja see läheb oksjonile .ee oksjonikeskkonda. Domeenioksjon kestab 24 tundi (00:00-23:59 GMT+2). Domeenid, millele 24 tunni jooksul pakkumist ei tehta, vabanevad ja on registreerimiseks kättesaadavad kõigile huvilistele “kes ees, see mees” põhimõttel. 30 päevase kustutusmenetluse jooksul on registreerijal siiski võimalik domeeni soovi korral tagasi saada.

30. Kuidas pean toimima, kui soovin oma domeeni üle anda kellelegi teisele?

Domeeninime üleandmisel peab domeeni vastuvõttev registreerija esitama üleandva registreerija registripidajale taotluse, kus ta annab teada enda soovist registreerida kõne all olev domeen enda nimele. Antud taotlus peab sisaldama endas kõiki tavalisi domeeni registreerimise andmeid ning lisaks ka üleandva registreerija allkirjastatud nõusolekut antud domeenist vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Vastavalt domeenireeglite punktile 5.3.6.3 peab domeeninimest loobumise avaldus olema allkirjastatud ühes punktis 4¹ kirjeldatud viisidest ehk antud dokument peab olema kas digiallkirjastatud, allkirjastatud omakäeliselt registripidaja esindaja juuresolekul või allkirjastatud EIS-i poolt aktsepteeritud välisriigi ID-kaardiga. Aktsepteeritud isikutuvastusvahendite nimekirja leiad allalaetava failina domeenireeglite lehe lõpus. 

31. Kas registripidajat saab vahetada?

Jah, registripidajat saab vahetada. Registripidaja ei tohi teha takistusi registripidaja vahetamiseks. Näiteks ei tohi registripidaja siduda domeeni registreerimisteenuste osutamist muude tema poolt osutatavate teenuste tarbimisega. Registreerija on vaba ja tal on igal ajal õigus vahetada registripidajat.

33. Soovin vahetada domeeni nimeservereid. Mida selleks tegema pean?

Nimeserverite vahetus on üks seitsmest registreerimisteenusest, mida on võimalik sooritada registripidaja juures. Nimeserverite vahetust on autoriseeritud tegema domeeni registreerija, haldus- ja ka tehniline kontakt (see on ainuke registreerimisteenus, mida tehniline kontakt iseseisvalt sooritada võib).

34. Mis on registreerija portaal?

Registreerija portaalis saate mugavalt ülevaate kõikidest endaga seotud domeenidest, sõltumata sellest, millise registripidaja juures üks või teine domeen registreeritud on.

Tähelepanu! Portaalis näete domeene, mille juurde olete märgitud halduskontakti, tehnilise kontakti või eraisikust registreerijana. Portaali saab sisse logida Eesti või Eesti e-residendi ID-kaardi või Mobiili-IDga.

III .ee domeenioksjonid

35. Mis on .ee domeenioksjon?

.ee oksjonikeskkonda lähevad kõik kustuvate .ee domeenide registreerimise eelisõigused (näiteks domeeni, mida registreerija pole soovinud pikendada). Oksjonikeskkonnas saab igaüks teha soovitud domeenile oma pakkumise. Iga domeen on oksjonil 24 tundi.

36. Mis on pimeoksjon?

Pimeoksjon tähendab, et oksjonikeskkonnas pakkumiste tegemine ja nendega tutvumine pole avalik. Pakkujad ei näe teiste pakkumisi või kas keegi on pakkumise teinud. Näha on vaid alghind ning oksjoni lõpuni jääv aeg.

37. Kuidas oksjonil osaleda?

Oksjonil on võimalik osaleda kõigil. Soovitud domeenile pakkumise tegemiseks tuleb oksjonikeskkonda luua kasutajakonto. Kasutajakonto on võimalik luua Eesti ID/Mobiil-ID, pangalingi või EL-i liikmesriikide kinnitatud eID abil. Kasutajakonto saab luua ka e-posti aadressi, mobiilinumbri ja parooli abil

38. Mis on domeeni registreerimise eelisõigus?

Domeeni registreerimise eelisõigus tähendab, et oksjonile ei lähe mitte domeen, vaid üksnes selle registreerimise eelisõgus. Oksjoni võitja jaoks tähendab see eelisõigust registreerida enda nimele võidetud domeen. Oksjoni võitja võib anda domeeni registreerimise eelisõguse üle ka kellelegi teisele ega pea domeeni enda nimele registreerima.

39. Mis on oksjoni alghind?

Oksjonile läheb domeeni registreerimise eelisõigus alghinnaga 5 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasumise kohustus on üksnes oksjoni võitjal, teiste pakkumise eest osalejad tasuma ei pea. 5 eurot on algsumma, millest pakkumiste tegemine alguse saab

40. Kuidas registreerida oksjonilt võidetud eelisõigusega domeen?

Oksjoni võitjal tuleb tasuda võidupakkumine. Tasumise järel saab võitja reserveerimiskoodi, millega .ee akrediteeritud registripidaja juures võidetud domeen registreerida. Registripidaja poole on aega pöörduda 14 päeva. Vastavalt registripidaja hinnakirjale lisandub tehingule tavapärane domeeni registreerimise tasu.

41. Mis saab domeenist, kui unustan juba makstud domeeni registreerimise eelisõigust 14 päeva jooksul kasutada?

Juhul, kui oksjoni võitja 14 päeva jooksul domeeni registreeringut ei vormista, läheb domeen tagasi oksjonile. Oksjoni võitja kaotab 14 päeva möödumisel domeeni registreerimise eelisõiguse. Sellepärast soovitame pöörduda oksjoni võitjal pärast pakutud summa tasumist koheselt registripidaja poole ja mitte viivitada. Registripidajal võib domeeni registreerimine võtta aega kuna see ei pruugi olla automatiseeritud tegevus.

IV DNSSEC turvalaiendus

44. Mis on DNSSEC?

DNSSEC ehk Domain Name System Security Extensions (eesti keeles domeeninimede süsteemi turvalaiendused) on turvavõtmete süsteem, mis tagab, et internetilehekülg kuhu kasutaja suunatakse on see, mille aadressi ta veebilehitsejasse sisestas. Näiteks tagab DNSSEC, et sisestades veebilehitseja aadressiribale oma internetipanga veebiaadressi, ei suunata kasutajat sarnase väljanägemisega lehele, mis on petturite poolt andmete ja paroolide varastamiseks üles seatud. Vaata DNSSEC-i tutvustavat videot SIIT. 

45. Mis on DNSSEC-i täisteenus?

DNSSEC täisteenuse puhul ei pea domeeniomanik muretsema DNSSEC taristu ülesseadmise ja haldamise, võtmete loomise ning salajaste (privaat)võtmete kaitsmise eest - kõige selle eest võtab vastutuse teenusepakkuja. DNSSEC täisteenus tähistab registripidaja või nimeserveri teenuse pakkuja võimekust lisaks võtme edastamisele ka ise DNSSEC võtmeid luua ja hallata.

V Domeenivaidluste Komisjon

48. Mis on Domeenivaidluste Komisjon?

Domeeninimede registreerimisel võib ette tulla olukordi, kus neid üritatakse registreerida isikute poolt, kes ei pruugi olla vastava domeeni suhtes heauskselt õigustatud ehk toimub domeeninimede kaaperdamine. Sellise õigusvastase tegevuse takistamiseks on Eesti Interneti SA juurde moodustatud Domeenivaidluste Komisjon (DVK). DVK ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb Eesti Interneti SA juures. DVK tegevust reguleerib Domeenivalduste Komisjoni reglement.

49. Millisel juhul esitada DVK-le vaidlustusavaldus?

Kui leiad, et keegi on Sinu nõusolekuta registreerinud domeeninime, mis langeb kokku sulle kuuluva kaubamärgi või sinu kui füüsilise isiku nime või ettevõtte vms registrisse kantud nimega, on sul võimalik esitada DVK-le vaidlustusavaldus.

50. Mida teha kui soovin esitada DVK-le vaidlustusavaldust?

Koostage vaidlustusavaldus vastavalt DVK reglemendi punktile 5. Lisada tuleb väiteid kinnitavad tõendid ja tasuda Komisjoni Lõiv. Taotlus tuleb kindlasti digiallkirjastada. Nõuetekohaseid vaidlusavaldusi saab esitada e-posti aadressile vaidlus@internet.ee. Üksikasjalik vaidluste lahendamise menetluse kirjeldus ja nõuded on kirjas Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendis.

51. Kui suured on DVK lõivud?

DVK lõive kasutatakse üksnes DVK töö korraldamiseks. Lõivud katavad (2/3 lõivust) vaidluste lahendajate töötasud ning (1/3 lõivust) sekretariaadi töö. DVK lõivude suurused leiate SIIT.

53. DVK lõivu osaline tagastamine

Kui menetlusosalised teatud aja jooksul domeeninime suhtes kokkuleppe sõlmivad või vaidlustaja esitatud vaidlustusavalduse tagasi võtab, tagastatakse vaidlustajale pool lõivust

VI Üldist

57. Mida peaks juriidilisele isikule kuuluva .ee domeeniga tegema enne selle äriregistrist kustutamist?

Juhul, kui on soov domeeninime edasi kasutada, tuleb enne ettevõtte äriregistrist kustutamist teostada domeeninime üleandmine. Domeeninime üleandmisel peab domeeni vastuvõttev registreerija esitama üleandva registreerija registripidajale taotluse, kus ta annab teada enda soovist registreerida kõne all olev domeen enda nimele. Antud taotlus peab sisaldama endas kõiki tavalisi domeeni registreerimise andmeid ning lisaks ka üleandva registreerija allkirjastatud nõusolekut antud domeenist vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Domeeninime üleandmisel asendub Domeeninime üleandev Registreerija vastuvõtva (uue) Registreerijaga. Kui domeeninime ei ole soovi edasi kasutada, tuleks registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetlus 30 päeva, mille lõppedes ja peale kuni 24h kestva perioodi lõppemist, kustub domeen registrist.

58. Kas domeeni on võimalik pärida?

Jah, domeenireeglid näevad ette võimaluse pärida domeeninime. Sellisel juhul tuleb pärijal esitada registripidajale sellekohane notariaalselt tõestatud dokument, milles on ta kinnitatud õigusjärgse pärijana. Selliseks dokumendiks ei loeta testamenti, abielutunnistust. jms. Juhul, kui EIS-le saab teatavaks, et isiku surmast on möödunud 6 kuud ja domeeni suhtes pole pärimisõigust teostatud, alustab EIS domeeni kustutamismenetlust. Sellisel juhul on õigusjärgsel pärijal võimalik ka 30-päevase kustutamismenetluse ajal taotleda domeeni ümberregistreerimist. Juhul, kui domeen kustub, on see vabalt kättesaadav "kes ees, see mees" põhimõttel.

59. Kuhu saan esitada kaebuse .ee domeenil asuva kodulehe sisu või tegevusega seoses?

Domeen on kodulehe avalikustamiseks vajalik vahend, kuid domeen ja koduleht ise eraldiseisvad teenused. .ee domeene registreerib Eesti Interneti SA (EIS), kuid veebilehe avalikustamiseks vajalik nö majutamine toimub veebimajutusteenuse pakkujate vahendusel; lisaks, kodulehel oleva sisu eest vastutab kodulehe haldaja/omanik vms. EIS saab järelevalvet teostada üksnes .ee domeeninimede osas, kuid ei saa seda teha veebilehel esitatava informatsiooni või tegevuse osas.

Alljärgnevalt esitame Teile ülevaate võimalustest, milliste institutsioonide poole saate veebilehe sisu sulgemise või kaebuse esitamise osas pöörduda:

  1. a. Kui veebilehel esitatakse teavet, mis rikub nt Teie autoriõigusi (esitatakse Teie loomingut vms) või väära teavet Teie enda kohta, siis Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt on Teil võimalus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Soovitame Teil võimalusel probleemi lahendamiseks kaasata kindlasti ka vastav õigusabispetsialist;
  2. b. Kui väär info Teie kohta puudutab tõsisemat kuritegu, nt identiteedivargust, veebilehel esitatakse ebakohaseid pilte, videosid või märkate muud pahatahtliku tegevust, siis soovitame Teil teavitada sellest Politseid;
  3. c. Kui veebilehe kaudu levitatakse arvutiviirusi, pahavara või on tegemist muu küberintsidendiga, soovitame Teil võtta ühendust ka küberintsidentide käsitlemisega tegeleva asutusega Riigi Infosüsteemide Amet (CERT Eesti). Selle kohta vaadake lähemalt siit.

60. Millistel juhutel saab EIS .ee domeeninime sulgeda?

Domeenireeglite kohaselt saab EIS domeeni sulgeda eelkõige juhtudel, mis on seotud konkreetselt domeeni registreeringuga. Näiteks kui EIS-le ei ole edastatud vastavalt domeenireeglitele kohast domeeni registreerimisega seotud avaldust või juhul, kui domeeni esindaja isikusamasuse ja/või tahte kontrollimine ei vastanud reeglitele. Samuti võib saada määravaks olukord, kui isiku e-posti aadressid on domeeni küljes valed. Lisaks on EIS-l võimalik domeen sulgeda ka riigiasutuse põhjendatud avalduse alusel. Sellisel juhul peab vastav asutus selgitama, miks on domeeni sulgemine vajalik. Samuti hindab EIS, kas sulgemine on proportsionaalne domeeni registreerija suhtes.

VII .ee tsoonifail

61. Mis on tsoonifail?

Tsoonifail on sisuliselt tekstifail, kus on informatsioon domeeninime ja temaga seotud teenuste, sh nimeserverite kohta, kuid see ei pruugi olla ammendav .ee domeenide nimekiri. Selleks, et domeeniga seotud teenused oleksid internetis leitavad ja kasutatavad, peab info nende kohta olema tsoonifailis. Kui domeen on registreeritud ilma nimeserveri kirjeteta või kirjed on olemasolevalt domeenilt eemaldatud ehk seotud ei ole teenindavaid nimeservereid, siis domeeni tsoonifailis ei ole. Failis ei ole ka peatunud ja kustuvaid .ee domeene.

62. Kas tsoonifailis olevad isikuandmed on kaitstud?

Tsoonifailis ei ole konfidentsiaalset teavet – teave, mida me selles failis avaldame, on vajalik, et domeeninimi toimiks tehnilisel tasandil. Tsoonifailis on domeeninimesid teenindavate nimeserverite IP-aadressid. Nimeserveri olemusest tulenevalt on selliste IP-aadresside puhul tegemist infrastruktuursete IP-aadressidega, mitte personaalsete IP-aadressidega. Tsoonifailides sisalduvaid IP-aadresse loetakse avalikeks IP-aadressideks või internetiterminoloogia järgi taristuaadressideks (mis hõlmavad ka veebiservereid, ruutereid ja muid internetitaristu osade juurde kuuluvaid seadmeid). EIS-le teadaolevate IP-aadresside olemasolu tagab EIS-i põhitegevuse elluviimise, milleks on .ee domeeninimede kättesaadavuse tagamine läbi nimeserveriteenuse. Sellest tulenevalt ei ole avalikustatud IP-aadressid käsitletavad konfidentsiaalsete andmetena. Avaldame lisaks DNSi antavale teabele kättesaadavat teavet domeeninime kohta ka meie WHOIS-teenuse abil.

63. Mida teha, et domeen ei oleks tsoonifailis nähtav?

Kõik registreeritud .ee lõpulised domeenid ei ole tsoonifailist leitavad. Et vältida domeeninime sattumist tsoonifaili, tuleb see registreerida nimeservereid lisamata või eemaldada need olemasolevalt registreeringult. Tähele tasub panna aga seda, et kui domeeninime ei ole tsoonis, ei ole võimalik ka sellega seotud teenuseid kasutada. Alati ei ole mõistlik brände ja ajutisi kampaaniaid eelnevalt avalikkuse ette tuua. Näiteks, kui soovid turule tulla mõne uue tootega ning on vastavat domeeninime võimalikult kaua saladuses hoida. Nimeserveri kirjeteta registreerimisel saate domeeni registreerijaks, kuid domeen ei ole internetis veel kättesaadav ega teistele leitav.

65. Kuidas tsoonifaili alla laadida?

Fail on alla laetav AXFR protokolli abil aadressilt zone.internet.ee. Näiteks: dig @zone.internet.ee ee. axfr > zone.ee Tsooni sisu on kaitstud autoriõigusega (Creative Commons Attribution 4.0 International). Teenuse väärkasutamise või litsentsitingimuste rikkumise korral jätame endale õiguse blokeerida probleemi tekitanud IP-aadress ja võtta tagasi õigus andmeid kasutada. EIS hindab kõiki probleeme ja väärkasutuse juhtumeid ning õigus teha otsuseid blokeerimise või ligipääsu tagasivõtmise kohta on ainult EISil. Enne mistahes katsetusi võta meiega ühendust aadressil info@internet.ee, oleme rõõmuga valmis sinu küsimusi arutama.