Uudised, sündmused ja blogi

CENTR Jamboree 15:  domeeninduse tulevik

Kokku kogunenud inimesed jagunesid vabalt kolme väiksemasse gruppi ja hakkasid lahendama tippdomeeni äri tuleviku küsimusi. Esmalt kaardistati tänased probleemid, valiti neist üheskoos välja kõige olulisem(ad), järgnes ajurünnak, kus ükski idee pole liiga hull, ning kolmandaks valiti neist ideedest välja tugevamad ja koostati plaan, kuidas siis see valitud probleem lahendada. Selleks kõigeks oli aega üle 2 tunni.

Kaardistatud põhiprobleemid olid kõigil oodatult samad - domeenide olulisuse vähenemine, domeeniäri marginaliseerumine, registreeringute arvu vähenemine jne. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb midagi muuta. Huvitav samas on see, et fookus läks kõigil kiiresti just uute teenuste jms juurde, väga vähe oli mõtteid, kas ja kuidas oleks võimalik domeenidele lisaväärtust luua, nende populaarsust tõsta ja seega oma senist põhi äri edasi arendada. Aga äkki olekski see enese petmine ja paremal juhul probleemi natuke kaugemale lükkamine.

Mind on juba pilkalt vaevanud küsimus, et kas äkki riigitunnusega tippdomeen on kaduv nähtus? Täna on need domeenid teiste nn ülddomeenide ees eelisseisus. Selle eelise loob meile Google, kes otsitulemustes tõstab vastavalt otsingu teostaja asukohariigile vastava riigitunnusega tulemused ette poole andes nii .ee domeenile eesti interneti kasutajate jaoks selge eelise .eu, .comi või .shop ees. Google on nüüd aga samuti suure hulga ülddomeenide omanik ja see reegel ei pruugi selles valguses pikalt püsima jääda (vaata ka Maarja teemakohast postitust). Ilma selleta jääb järgi vaid patriotism ja vanad harjumused. See aga tähendab juba otsest konkureerimist põhimõtteliselt kõigi tänaseks üle antud pealt 650 tippdomeeniga. See tähendab brändi loomist, turundust ja tulist võitlust, kus enamus ellu ei jää. Head vastust sellele kellelgi muidugi pakkuda polnud ja nii peakski minu arvates ka .ee puhul mõtlema tippdomeenist kui kaubamärgist ja hakkama selle ümber lugu looma ja läbi selle nõudlust tekitama.

Arutelud keerlesid olemasolevate kompetentside najal uute tuluallikate leidmisel. Esimeses postituses juba mainisin rootslaste isikutuvastuse lahendust, mida pakutakse kohalikele teadus- ja meditsiiniasutustele. Paljud registrid pakuvad nimeserveri teenuseid. Eeldused on olemas nii sertifikaadipõhisteks teenusteks, suurandmete (big data) analüüsiks ja taristu teenusteks kuna paljud registrid endiselt haldavad ise oma servereid ja isegi serveriruume. Ka täna registripidajate poolt pakutavad teenused olid kõik kenasti domeeni registreerimisel täisteenuse (domeen, veeb, epost jne) pakkumise näol laual rivis. Aga ka idee lisada nimeserveri tasemel uut tüüpi kirjed näiteks Facebooki ja Twitteri lehtedele, sidudes need selliselt registreeritud domeeninimega ja andes võimaluse läbi registreeritud domeeni pöörduda DNSi vahendusel otse ka neis keskkondades asuvate profiili lehtede poole. Väärtused millele register saab ja peaks rõhuma on efektiivsus, turvalisus ja privaatsus. Samuti domeenihindade eristamine domeeninime põhiselt võttes aluseks näiteks domeeni kasutatavuse - Google maksaks oma domeenide eest rohkem kui väikesed/kodukasutajad - netineutraalsus lendaks sellega muidugi kohe aknast välja.

Just nädal enne Jamboreed tegime EIS-is oma ajurünnaku päeva, et seada suunda järgmisteks aastateks, et olla veel paremad, registreerijatele kasulikumad ja .ee domeen oleks veel populaarsem. Rõõmuga tuleb tunnistada, et pea kõik ideed, mis erinevatel päevadel Jamboree ajurünnakutest läbi käisid, olid ühel või teisel kujul esindatud ka EIS-i oma aruteludes. See näitab minu arvates, et .ee on heades kätes ja meil on maailmatasemel mõtted. Aga veel suurem rõõm on mul selle üle, et leidus vähemalt üks idee, mida EIS-is seni arutatud pole. EIS on register - nagu teisedki tippdomeeni registrid oskame seda tööd päris hästi ja efektiivselt teha. Miks mitte siis pakkuda registriteenust laiemalt kui ainult domeenide registreerimiseks - sõiduki, rahvastiku või mis iganes register, mida keegi haldama peab. Tõepoolest, miks mitte? See ei ole kindlasti lihtne riiklike registrite puhul seadusandlust ja muid võimalikke piiranguid silmas pidades, aga kus on tahe seal on ka lahendus.

Arenduse töötoas toimunust ja teistest ühisaruteludest järgmistes postitustes.