Uudised, sündmused ja blogi
Siit leiad kõik meie uudised, blogipostitused ja ürituste, hoolduste ja katkestuste informatsiooni.
#est palavik
#est palaviku taustal on ehk paslik sukelduda teemasse domeeninduse vaatenurgast. Just estonishing võime olla juba praegu, kuid mitte cool.est ehk miks Eestil juba sellist tippdomeeni ei ole?
Peter Kentie välja pakutud turunduskontseptsioon Eesti riigile ehk the -est kontseptsioon on tekitanud üsna meeletu meediavoo. Nagu Siim Pütsepp oma arvamusloos ütles, on see harva kui mõni reklaamilahendus nii palju peavoolumeedia kajastust saab. Selle vahva turunduskontseptsiooni juurest võiks veidi tõsinedes põigata ka domeenindusse. Olen juba mõnda aega rahvusvaheliselt domeenindust haldava ICANNi (Internet Corporation For Assigned Names and Numbers) juures kahe- ja kolmetäheliste tippdomeenide ümber toimuval silma peal hoidnud. Olen tahtnud sellest kirjutada, kuid ei ole leidnud seda päris õiget konteksti. Tegemist ei ole tavaolukorras ehk avalikkusele eriti põneva ja ilmselt ka lihtsalt arusaadava teemaga. Aitäh, nüüd on kontekst leitud.
Taustast
EE on ISO 3166-1 standardisse kuuluv Eesti riigi kahetäheline riigikood (Alpha-2), kõneainet pakkuv EST, aga sama standardi Alpha-3 kood ehk riigi kolmetäheline tunnuskood. Vee segamiseks võiks lisada, et igal riigil on ka oma numbrikood (numeric), Eestile vastab number 233. Miks just EE ja EST? ISO selgituse järgi on kahetäheline kood üldine riiki tähistav kood, kolmetäheline aga juba otsesemalt riiginime kui sellisega seotud kood. Kõik justkui klapib cool.est-i jaoks.
Olevik ja tulevik
Mõne aasta pärast ootab domeendindust ees uus rahvusvaheliste tippdomeenide tulv - ICANN näikse välja kuulutavat juba teise taotlusringi domeenilõppudele. ICANNis käib kena diskussioon, mida teha kõikide nende praegu ICANNi enda reeglite kohaselt reserveeritud tippdomeenidega järgmise taotlusringi raames. Paraku on ICANNi rahvusvahelistes reeglites kirjas nii, et ISO 3166-1 kahetähelisete riigikoodide kujulised tippdomeenid on reserveeritud riikidele, sealt ka meie .ee domeen, ning ISO 3166-1 kuuluvad kolmetäheliste riigikoodide kujulised tippdomeenid on reserveeritud ei kellelegi, tuleviku tarbeks. Praegu. Ja praegu ei aita .est kasutusse saamiseks suur turunduskontseptsiooni vaimustus, nagu Raadio Kuku iga-aastase selge grupijuhi kampaania reklaamgi ütleb, ei aitaks meid ussirohi, püssirohi ega partei.
Diskussioon
ICANNi juures töötab reserveeritud riigikoodide teemaga oma töögrupp. Kahetäheliste tippdomeenide üle on diskussioon töögrupis hetkel "lõpetatud" ettepanekuga, et need jäävad ka tulevikus reserveerituteks riikidele. See on ICANNi väline temaatika, viimane ei saa otsustada, mis on riik või mis ei ole. Kolmetäheliste riigitunnuse kujuliste domeenide üle käib diskussioon edasi. ICANNis rahvusdomeenide registreid ühendav ccNSO (country code Names Supporting Organisation) korraldas sel teemal ka küsitluse. Töögurpi kohaselt olid arvamused nii rahvuslike domeeniregistrite kui ka valitsuste esindajate seas seinast seina. Võimalusi on mitmeid, lasta ISO 3166-1 nimekirjas olevad kolmetäheliste kujud ilma piiranguteta vabaks ja käsitleda neid kui rahvusvahelisi tippdomeene; lubada registreerida kõiki kolmetähelisi kombinatsioone, mis ei lähe vastuollu ISO 3166-1 Alpha-3 nimekirjaga; või, lubada sealhulgas ka ISO 3166-1 kolmetähelisi registreerida, kuid vaid vastava riigi nõusolekul või loobumisel; reserveerida kõik riigikoodidele nagu kahetäheliste puhul; või säilitada praegune olukord, kus kolmetähelised tippdomeenid on reserveeritud ei kellelegi. Ilmselt on neid võimalusi veelgi.
cool.est tulevik võib olla ere, kuid hetke perspektiiv on see, et kolmetähelised riigikoodid on reserveeritud ei kellelegi. Vahetevahel ajab raha rattad käima. Olgu mõtteaineks toodud, et Google Inc. ICANNi esimeses uute rahvusvaheliste tippdomeenide taotlusringis .est-le ka taotluse esitas...
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi
ICANN81: oksjon siin, oksjon seal
Seekordse ICANNi üldkohtumise saan ootamatult kokku võtta sõnaga "domeenioksjon". See oli kõike muud, kui ootuspärane.
Valminud on EISi uue perioodi strateegia
Eesti Interneti Sihtasutusel (EIS) on valminud 2025 – 2027 strateegia, mis seab sihid ja eesmärgid eesootavateks aastateks. Strateegia valmimisse on andnud olulise panuse erinevad sidusrühmad, selle koostamisel on arvestatud riiklike ning valdkondlikke strateegiaid ja arenguid.
Restful alternatiiv registri liidesele
Alustasime EISis 2014. aastal uue registrisüsteemi arendust, kus üheks võtmeelemendiks oli kaasaegne lähenemine registri ja registripidaja vahelisele suhtlusprotokollile EPP (Extensible Provisioning Protocol).
Kommentaarid
555
555
555
555
555