Uudised, sündmused ja blogi

Siit leiad kõik meie uudised, blogipostitused ja ürituste, hoolduste ja katkestuste informatsiooni.

Tagasi

Jamboree17 - osa1: maailm on kirju

Iga-aastane Euroopa tippdomeenide registrite kokkutulek on selleks korraks jällegi möödas ja aeg kokkuvõtteid teha. Läbivateks teemadeks kõigil kolmel päeval olid GDRP ehk Euroopa isikuandmete kaitse direktiiv, mis jõustub järgmisel aastal ning pilveraalindus domeeniregistrite kontekstis.

Ka seekord katsetati uut tüüpi ülesehitust suurkogunemisele, pannes eriti suurt rõhku töögruppide omavahelisele suhtlusele. Välja kukkus see erineva kvaliteediga - eriti just juriidilisi teemasid puudutavad ühismõtteharjutused kippusid tehniliste inimeste jaoks jääma veidi kaugeks ja arusaamatuks. Siin tahaksingi kohe imestust avaldada juristide seltskonna üle, kes olid valmis igal suvalisel teemal, tehnilisusest olenemata, sõna võtma ja kaasa rääkima. Enne kui asun peateema - pilve - juurde, veidi teistest tähelepanu köitnud mõtetest.

Tippdomeenide maailm on kirju - erinevate registritega suheldes kuulen iga kord midagi uut kuidas seda sama lihtsat domeeni registreerimist on võimalik läbi viia. Seekord üllatasid mind taanlased. Taani on üks riikidest, mis on kehtestanud domeeniseaduse kirjutades ette päris karmid nõuded näiteks isikutuvastusele ja isikuandmete kontrollile. Üllatav aga oli nende poolt kasutatav hübriidmudel domeeni registreeringute haldamiseks. Taani register ei võta vastu esmaregistreeringuid, kuid domeeniregistreeringu pikendamine käib valdavalt otse registri kaudu. Taanis on domeeni registreering registreerija oma - registreerija on vaba otsustama, kus ta oma registreeringu teostab, seda pikendab või andmeid haldab. Otsest üks-ühele seost registripidajaga ei ole - registreering kuulub registreerijale, andmed registrile, registripidaja on lihtsalt vahendaja või edasimüüja. Regsitreerija vaatest tundub päris lahe lahendus, registripidajad on aga teisel arvamusel. Otseregistreeringuid keelab domeeniseadus, pikendamisest ei ole seaduses sõnagi. Nii ongi tekkinud olukord, kus registreeringuks tuleb leida registripidaja, aga kui registreerija muid registripidaja teenuseid ei vaja siis siirdub ta pikendama registrisse, kes kohtleb registreerijaid ja registripidajaid võrdselt - kõigile kehtib sama hind. Veel huvitavaid nüansse domeeni seaduse kontekstis - seadus kirjutab muu hulgas ette, mis andmeid tuleb koguda ja loomulikult kontrollida, nende hulgas on ka postiaadress ja telefoninumber - mõlemad on andmed, mida register registreerijatega suhtlemiseks ei kasuta. Lisaks peavad kõik kogutud andmed olema kõigile läbi WHOISi avalikult kättesaadavad. Registripidajale edasimüüjana ei lasu mingeid nõudeid isikutuvastuseks - nende roll on registreering vormistada, register viib läbi kõik vajalikud kontrollid ja nii tulevad mängu välismaalased… Lühidalt võib öelda, et Taani register on täna ehk kõige enam motiveeritud juurutama tuge kõikvõimalikele elektroonilistele isikutuvastusmeetoditele - riiklikud e-ID lahendused, bank-ID jne. 

Arenduse töörühmas täitus aeg, mis jäi pilvejuttudest üle, domeeni arvu prognoosi ja rootslaste jutuga nende Kanada registriga koostöös tehtud registripidajatele suunatud anycast teenusest. Domeenide arvu ennustamise kohapealt teevad ka uus-meremaalased päris tublit pea et teaduslikku tööd oma mudelitega. Taaskord tõdeti, et hinnakampaaniad pikaajaliselt mõju ei oma - Austria näitel loobutakse valdavast enamikust ühe aastaga ja ülejäänud lahkuvad teise aasta lõpuks - kokku võiks selle võtta peakirjaga "spekulatiivsed ostud". Need kes reaalselt domeeni vajavad, võtavad seda siis, kui selleks vajadus tekib ja ei oota sooduspakkumisi.

Rootsi register (.se) tegi hiljuti suure sammu edasi, et viia nimeserverite pilv (anycast) lähemale lõppkasutajale. Seni on see olnud pigem ainult tippdomeeniregistrite mängumaa. Koostöös Kanada registriga CIRA (.ca) pakub SE nüüd nimeserveri pilve kasutamise võimalust ka oma registripidajatele - .se domeenide teenindamiseks tasuta, teiste tippdomeenide puhul küsitakse mõõdukat tasu. Rootslased suhtuvad sellesse teenusesse nagu tavapärasesse pilveteenusesse - tehnilne töö on usaldatud teenusepakkujale ja omalt poolt kulub seetõttu suhteliselt vähe ressurssi. Usalda, aga kontrolli põhimõttest lähtudes teevad rootslased siiski mõõdukat võrgu jälgimist ühest vaatluspunktist, aga mõtlevad ka RIPE Atlase võrgu kasutamise peale. Ka Portugali register teatas sarnase lahenduse juurutamisest oma registripidajatele ja telkodele. Anycast massidesse!

Jamboreel kogetuga jätkan järgmises postituses.

Kommentaarid

Email again:

Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi