Uudised, sündmused ja blogi

KüberPähkel uuring andis teada sotsiaalsete oskuste arenemise vajadusest

KüberPähkli uuringu tulemusi saab kõrvutada eelmise aasta lõpus avaldatud PISA uuringu IKT vahendite kasutust uuriva osaga, mille kohaselt on digitehnoloogia Eesti lapseni küll jõudnud, ehk on kasutusel pigem vahetunnis ning kodutööde tegemisel, aga mitte igasse ainetundi. Toimumas on tehnoloogiaalane hüpe lauaarvutitelt mobiilse tehnoloogia kasutamisele nii kodus kui ka koolis, mis toob fookusesse enam digitaalse ohutuse alased oskused, sest intsidente võib juhtuda iga kell ja igas kohas. Samamoodi näitas uuring kasvu informaatikaõpetuse aine õpetamises, kuid ligipääsetavus ringitundidesse on pigem jäänud piiratumaks ja ligipääs tüdrukutele madalamaks. Vahed maakonnasiseselt koolide hulgas on suured, seetõttu on igas maakonnas neid, kellel on asjad hästi ja samas on alati ka neid, kellel oleks vaja digiteemadel palju vaeva näha, et õpilastele miinimumoskused ja ligipääsetavus tagada.

Teavitustööd digitaalse ohutuse vallas tehakse enamasti kord või kaks aastas ja sellekohane raskus jääb pigem kooli kanda. Halvemaks on muutunud, millisel määral vanemad ja õpilased ise digiteemadel arutlevad. Seda märgib ka hiljutine Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuringu tulemus, millest selgub, et Eesti ühiskonnas küberteemadest pigem ei räägita ja uudiseid pigem ei loeta. Vanemad õpilased ootavad küberkaitse teemadel koolitusi pigem professionaalidelt, nooremad lepiksid ka klassijuhatajaga, kui viimane teaks, millest ta räägib. Samas ootavad nooremad õpilased ka vanemate nõuandeid, mis tähendab, et lapsevanemate harimiseks tehtud pingutused koolis peaksid olema järgmistel aastatel võtmeküsimuseks, et saaksime noori veel paremini toetada. Kuigi noored ise peavad oma oskuseid piisavalt heaks, et sellel teemal täiskasvanute abi mitte küsida, siis reaalsed oskused probleeme lahendada olid uuringu tulemuste järgi siiski madalad. Kurioosne on, et uuringu oskuste mõõtmise osa tulemuste järgi on kadumas edumaa vanemate klasside õpilastel ehk võib väita, et 4.-6. klassi õpilastega on tehtud palju tööd, et nad oleksid turvalisemad internetis (näiteks on kasutusel HITSA tellitud Digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest), aga 7.-9. klass on jäänud pigem üksi. Samuti on märgata poiste ja tüdrukute probleemide lahendusteede, suhtumise ning oskuste erinevusi ohutuse kui ka tuleviku ühiskonna kontekstis juba 4.-6. klassis, mis vanusega süvenevad. Selline asi mõjutab soolõhest tulenevaid väljakutseid infoühiskonna toimimisel pigem negatiivselt.  

Vajadus on tegeleda mõtlemise ja analüüsi tasandiga digitaalset ohutust puudutavates tegevustes. Samuti on oluline anda praktilisi kogemusi luues ülesandeid ja materjale, mis toetaksid nii tehniliste kui ka sotsiaalsete väljakutse lahendamise oskust ning korrektse valdkonda puudutava terminoloogia teadimist. Tänane kool on probleemi ees, et kuna puuduvad uudsed vahendid (VR, droonid, robootika), siis puuduvad antud tehnoloogiate ohutust puudutavad materjalid. Vastustest küsimustele: "kellele sõidab osta iseauto?"; "kas robotid võtavad üle arstide töö?"; "kas droonid tuleks ära keelata?", on õpilaste jaoks teemad, millest ei ole sügavikuti räägitud, aga mis on juba maailmas saanud igapäevaseks osaks.

Uuringu tulemustega saab tutvuda www.kybepahkel.ee valides ülevalt äärelt „Uuringuanalüüsid“.

Küberpähkli uuringu läbi viimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus. Uuringu tulemused aitavad ellu viia Targalt Internetis projekti tegevusi Eestis ja suunata digitaalse ohutuse alast fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimisel ning toetamisel.

Lisalugemiseks:

• PISA https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018-19_raportweb.pdf
• Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuring: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/uuring-kuberturvalisus-ei-paku-eestlastele-huvi-ja-sellest-ei-saada-aru?id=88063969
  

Birgy Lorenz