Uudised, sündmused ja blogi

Õigusruum arvamusfestivalil: lastest ja lahkuminekust, vilepuhujatest, seaduste vajalikkusest ning sotsiaalsest krediidist internetis

Reedel, 9. augustil, ootab arvamusfestivali õigusruumi ala huvilisi kaasa mõtlema ja rääkima teemadel, mis varieeruvad laste kasvatamisest peale vanemate lahkuminekut ning vilepuhjujatest, seaduste kehtetuks muutmise ja sotsiaalse krediidi süsteemini internetis.

Kell 12-13.30 arutatakse teemal „Lahkuminek - mis saab lastest?“. Täpsemalt mõtiskletakse, kuidas võiks olla korraldatud laste üleskasvatamine pärast vanemate lahkuminekut, millal ja kuidas riik peaks sekkuma ning mismoodi riik saaks aidata vanemaid ja nende lapsi?

"Ajaga kaasnevad ühiskondlikud muudatused. Neile muudatustega on ajale jalgu jäänud lahku läinud vanemate laste üleskasvatamise küsimused. Lahkuminek ei ole enam tabu, riik sekkub jõulisemalt perehüvitiste tuntava suurendamise ja elatisvõlglaste karistamise temasse, vanemad ise väärtustavad rohkem sidet lastega jne. On aeg tõsiselt ning avaralt mõelda, mida saab riik teha teisiti, et laste, nende vanemate jt jaoks oleks olukord üldiselt sobilikuim," ütles Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoks arutelu vajalikkuse kohta.

Arutelu juhib Tori abivallavanem Priit Ruut, kaasa räägivad pere- ja paariterapeut Monika Koppel, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm ja Elo Madissoon MTÜst Lapsele Vanemad.

Kell 14-15.30 toimub arutelu teemal „Vilepuhuja: varajane häirekell või igipõline pealekaebaja?“, kus küsime, miks on nii, et nähes tänaval põlevat prügikasti, on inimesed kiired sellest õigele asutusele teada andma, ent nähes, et töökaaslane raha välja petab, ollakse vait ja oodatakse, et politsei sekkuks.

„Väärkäitumisest teavitajad ehk vilepuhujaid saavad päevavalgele tuua hulgaliselt pettusi, mis muidu jääkski varjatuks. Ent sageli saavad nad pahameele ja kiusu osaliseks. Arutelu käigus paneme end vilepuhuja kingadesse ning seisame vastamisi samade dilemmadega kui teavitajad. Nii loodame jõuda parema arusaamani, kes need müstilised vilepuhujad on, mis neid ajendab ja kas nad vajavad ühiskonnas erikohtlemist,“ sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti liige ja arutelu juht Tarmu Tammerk.

Arutelus räägivad kaasa MTÜ Korruptsioonivaba Eesti liikmed Aive Pevkur, Steven Hristo-Evestus, Agu Laius, Asso Prii ja Elsa Leiten.

Kell 16-17.30 toimuval arutelul küsime „Mis saaks kui… muudaks seaduse kehtetuks?“ – kas ühiskonnas valitseks ilma seadusteta kaos või õnnestuks seadused mõne muu kokkuleppega asendada ilma?

Arutelu juhi, justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi, hinnangul on seadustel ühiskonnas kahetine roll. „Ühelt poolt peaksid seadused peegeldama väljakujunenud arusaamu ühiskonnale sobivatest ühiselu reeglitest, teisalt on võimalus seadusega muuta inimeste käitumist. Alati on vaja kaaluda tasakaalu reeglite ja nö vaba mänguruumi vahel. Tihti on kiusatus väga täpselt ette kirjutada seda, mida tohib ja mida ei tohi teha, ent selline reeglistik jääb ajale ruttu jalgu. Paigas peab olema elementaarne arusaam lubatust ja mittelubatust, aga selge on ka see, et seadus üksi inimeste käitumist ei muuda. Selle üle me arutamegi – miks mõni reeglistik ei toimi ning kas seadusi luuakse probleemide ilmnemisel liiga kergekäeliselt,“ rääkis Härmand.

Lisaks arutlevad advokaadibüroo NOVE partner ja vandeadvokaat ning Tartu ülikooli õppejõud Urmas Volens, Soraineni partner ja vandeadvokaat ning Tartu ülikooli dotsent Carri Ginter, õiguskantsleri kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman ning Noored Kooli programmi vilistlane, Sillaotsa kooli ühiskonnaõpetuse õpetaja ja Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse kooli projektijuht Mari-Liis Nummert.

Päeva viimane arutelu kell 18-19.30 toimub teemal "Sotsiaalne krediit internetis. Kellel on võim - Euroopal? Tehnoloogiahiidudel?" Kas meil on sotsiaalse krediidi süsteem Euroopas olemas hiidude näol, kes koguvad inimeste andmeid ja kes vastutab isikuvabaduste eest?

“Varasemalt pöörasime tähelepanu ainult füüsilisele kahjule näiteks kui kellegi vara kurjategija poolt hävitati ehk inimese tegutsemisele pärismaailmas mitte virtuaalmaailmas. Nüüd on aga viimane saanud meie pärismaailmaks. Andmetel, mida me ei näe ja mille kogumist me ei tunneta, on juba pragu igapäevaelule vähemalt sama suur mõju kui füüsilistel mõjutustel. Teatud riigid, nt Hiina, kasutavad andmeid iga kodaniku kohta tööriistana oma ametliku poliitika raames, kuid ka Lääneriikides ei ole inimesed mõjust priid. Paljuski on meie igapäevaelu kujundamas meie kohta kogutud andmete baasil tehnoloogia gigandid. Oluline on küsida, kus on andmetöötluse piirid ning kas ja millal peab riik jõulisemalt sekkuma,” mõtiskles arutelu juht andme- ja IT-õiguse advokaat Maarja Pild.

Arutlevad IT-visionäär Linnar Viik, Kari Käsper Inimõiguste Keskusest ning Riigi Infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa.

Õigusruumi ala asub aadressil Keskväljak 6.

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/608924916282296/