Uudised

20 aastat IGFi: selle roll ja mõju ühiskonnas

IGF loodi ÜRO poolt 2005. aastal. Selle peamine ülesanne on erinevate osapoolte kokku toomine - alates poliitikakujundajatest, ettevõtete, tehnoloogiaekspertide, kodanikuühiskond ja noorteni. Seda eesmärgiga pakkuda platvormi erinevatele ideedele ja seisukohtadele, mis aitavad lahendada globaalseid probleeme ning suunata interneti tulevikku kõikide osapoolte jaoks sobivas suunas. Piltlikult öeldes on tegemist hiigelsuure ümarlauaga, kus igaühel on võimalus kaasa rääkida - olgu ta suurriigist või väikeselt saarelt, korporatiivettevõttest või vabaühendusest.

Sel aastal on IGF jõudnud märgilise verstapostini ehk toimus järjekorras 20. kohtumine. Seega on hea aeg hinnata IGFi rolli ning selle tulevikku.

IGFi ühiskondlik roll

IGFi keskne põhimõte on olla avatud, läbipaistev ja kaasav. See on üks vähestest globaalsetest platvormidest, mis ei ole mõeldud pelgalt riigijuhtidele või kõrgetasemelistele ametnikele (kuigi ka nemad on ürituse üks sidusrühmi). 

Teisalt tähendab see, et erinevatele väljakutsetele pakutavad lahendused ei jõua koheselt seadustesse või direktiividesse, pigem annab neile laiema kogukonna poolt suunised või nägemuse, mille poole püüelda. Kujundatavad ideedel on mõju ka tehnoloogiaettevõtetele, mille otsused mõjutavad meid teatud aspektides isegi rohkem (nt sotsiaalmeedia puhul). Seejuures on aastate jooksul käsitluse all olnud teemade ring mitmekesine ning puudutanud näiteks tehisintellekti, andmekaitse, küberohtude ja digiõigustega seotud küsimusi.

Kahekümne aastaga on IGFi panus olnud ühiskondlikul ja tehnoloogilisel tasandil laiapõhjaline:

• Turvalisema interneti kujundamine: IGF on pakkunud võimalust arutada avatult küberjulgeoleku ja laste kaitse üle internetis.

• Parema ligipääsu eest seismine: IGF toetas interneti vahetuspunktide (IXPide) kasvu, seda eriti Aafrikas, mis alandas hindu ja tõi miljonitele inimestele kiirema interneti.

• Globaalne kaasatus: lisaks IGFi iga-aastasele suurkohtumisele loodi üle 170 riikliku ja regionaalse IGFi, kus arutatakse iga maa või regiooni digimuresid koos kohaliku kogukonnaga. Korraldame Eestis IGFi lipu all Interneti Päeva, mis toimus tänavu kümnendat aastat.

• IGF aitas kaasa ka IANA üleminekule, mis muutis interneti kesksete süsteemide juhtimise globaalseks ja kaasavaks.

• Noorte roll: IGF on pannud erilist rõhku noorte kaasamisele, sest just neid mõjutab interneti tulevik kõige enam. Lisaks pannakse sellega alus kaasamiskultuuri arendamisele internetis.

IGFi mõju

Kuigi IGF ei loo enda kohtumiste ja aruteludega otseselt seadusi, mõjutab see mitmeid suuri protsesse ja otsuseid. Valitsused mõistavad selle tulemusena paremini tehnoloogiat, tehnoloogiaeksperdid ühiskonna vajadusi, kodanikuühiskond saab kaitsta inimõigusi ja ettevõtted jagada oma uuenduslikke ideid.

Seetõttu on IGFi erinevaid osapooli ühendav roll saanud aastate jooksul väga tähtsaks ning seda tunnustatakse kõrgelt kogu maailmas. Tänu IGFile on interneti arutelud muutunud tasakaalustatumaks, globaalsemaks ja inimesekesksemaks. See on aidanud kujundada seadusi näiteks Brasiilias ning toetanud kogukonnavõrke, mis viivad interneti väikestesse küladesse, kuhu firmad ei jõua.

Internet on pidevas muutumises. Selle tulevikuvisiooniks on täbu IGFile „Internet, mida me tahame” (inglise keeles “Internet We Want”). See tähendab, et internet peaks olema nüüd ja tulevikus:

• Avatud ja vaba kõigile

• Turvaline ja usaldusväärne

• Kaasav ja kõigile ligipääsetav

• Keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik

• Inimesekeskne, kaitstes demokraatiat ja õigusi

IGF mõjutab kaudselt meid kõiki. Sotsiaalmeedia, küberturvalisus, interneti kiirus ja seadusloome: need kõik on seotud ühel või teisel viisil IGFis toimuvate aruteludega. Seega on tegemist justkui sillaga, mis ühendab inimesi igast maailma nurgast. IGFile jääb võtmeroll interneti turvalisuse, aususe ja avatuse tagamiseks eeldatavasti ka tulevikus.