Uudised

AI klassiruumis: uued võimalused ja väljakutsed

Tänavusel Interneti Päeval võtsid Henrik Roonemaa modereerimisel teema luubi alla Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro, Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia valdkonna juht Riin Saadjärv ning Peetri lasteaed-põhikooli direktor Luule Niinesalu.

Tehisaru kasutamisel on kõige olulisem mõista, et see ei oska ja tea kõike. Illusioon sellest kui tõe graalist on lihtne tekkima. Lihtsasti võib tekkida ka ettekujutus, et selle kasutamisega omandatakse uusi teadmisi. Kuigi tehisaru võib osata kõike, et tähenda, et sama kehtib selle kasutaja kohta. Oluline on aru saada tehnoloogia toimimisest ning olla selle osas kriitiline. Info korrektsust saame hinnata aga siis, kui meil on piisavalt eelteadmisi või kogemusi.

Kas haridus pääses AI tulekuga vihma käest rästa alla? Ekspertide hinnangul pigem mitte: tehnoloogia areng on olnud pidev ning nendega on suudetud alati kohaneda. Seetõttu on põhjust arvata, et sama on juba toimumas ka AIga. Teisalt on see hea võimalus üle vaadata ja mõtestada kooli rolli lapse õpiteekonnal ning kujundada see vastavaks ühiskondlikele ootustele. Samuti annab AI tulek tõuke õpilaste teadmiste hindamise üle vaatamiseks. Kui oleme aastaid käinud sama rada ning kardame, et tehisaru suudab ära teha kõik kodused tööd, on see märk sellest, et ülesanded ei ole juba varasemalt enda eesmärki täitnud. Õppimine on raske protsess ning see tuleb igal lapsel ise läbi teha. Pelgalt teiste teadmiste vaatamisest ei piisa.

Kas noori saaks õppimisprtotsessi paremini suunata nutiseadmete ja tehisaru kasutamise piiramise kaudu? See pole nii mõistlik, ega ka realistlik. Kui mõned on koolis keelustanud vabal ajal nutiseadmete kasutamise, siis see ei tähenda, ei klassiruumis neid ei kasutataks. Samuti on võimatu piirata midagi, mille üle ei ole väljaspool kooliruumi võimu. Võtmesõnaks on noore õpimotivatsiooni kujundamine, eesmärkide seadmine ning seda toetava keskkonna loomine. Olukorras, kus laps ei mõista õppimise eesmärki, saab sellest tüütu kohustus ning pelgalt ühekordne pingutus maksimaalse tulemuse ehk hinde saamiseks. Kui motivatsiooni aluseks on aga selged ja mõtestatud eesmärk, saab õppimisest viis nendeni jõudmiseks. See ei pea olema alati nauditav, kuid tuleks aru saada selle vajadusest.

Õppimisprotsessi kujundamisel tuleks alustada just õpilasest. Tema individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest, mis aitavad valida parimad õppestrateegiad. Kooli eesmärk on kujundada iseseisev inimene, panna ta maailma mõtestama ning edasi arendama. Tehnoloogia peaks muutma noore iseseisvaks, mitte temast sõltuvaks.

Seejuures ei peaks me ootama, et igast õpetajast saab üleöö AI ekspert. Tehisaru saab appi tulla küll ideede genereerimisel ja analüüsimisel, kuid inimlikku kontakti ei suuda see asendada. Seega saab tehisarul olla tundideks ette valmistav ning koostöö, keerulisemate probleemide lahendamine, meeskonnatöö arendamise ning efektiivsete harjumuste loomise roll jääb koolile. Nii mõnegi teema juures võib olla parim otsus olla hoopis AI kasutamata jätmine.

Teadlaste jaoks on haridussüsteemi peamine murekoht laste psüühika väheses tundmises. Selle üks kõige parem näide on noorte teadmiste hindamine, mis teeb õppimisprotsessile karuteene. Murekohaks on ka materjali suur hulk ning ajaline surve programm kooliaasta lõpuks edukalt läbida. See soodustab pelgalt kontrolltööks või eksamiks pingutamist ning reaalne õppimine jääb selle kõrval tagaplaanile. Petame sellega pikas perspektiivis kõiki. Õppimine on raske töö ning hindamisel tuleks keskseks muuta noore areng ning teadmiste omandamine, mitte nende pähe tuupimine.

Saame rõõmu tunda ka peagi algavad TI-hüppe programmi ning selle võimaliku mõju osas. Teeme kõik selleks, et sellest saaks Eesti edulugu ning tõhustada õppimist ja noorte arendamist praegusega võrreldes veelgi. Selles on oluline roll nii ministeeriumil, koolidel kui ka õpilastel ning kodul.

Vaata Interneti Päeva kõiki arutelusid siit: