Uudised

CENTRi turunduse töögrupi kohtumine: kasv, AI ja küberturvalisus domeeniturul

Turunduse vaatenurgast on käes põnevad ajad. Kui eelmisel aastal murdis suur osa domeeniregistritest pead selle üle, kuidas COVIDi-järgsel perioodil kasv taastada, siis nüüdseks on mitmed rahvusdomeenid taas kasvamas ning väljavaade on märgatavamalt positiivsem võrreldes viimase paari aastaga.

Miks? Registreeringute muster erineb pandeemia-aegsest perioodist: läbivalt on kasvanud rahvusvaheliste registreerijate osakaal ning paranenud on ka uute domeenide registreerimise suhtarv. Seega näitavad märgid, et kasv võib olla pikaajalisem trend, mitte pelgalt hooajaline kõikumine.

Ühe võimaliku kasvuallikana nähakse AI mõju. Veebilehtede loomine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem ning paljud teenusepakkujad on AI-võimalusi aktiivselt oma teenustesse integreerinud. Keelemudelite esmane turule jõudmine näis veebilehtede külastatavust veidi negatiivselt mõjutavat, kuna osa kasutajaid leidis vastused otse keelemudelitest ega liikunud enam veebilehtedele. Nüüd saavad ettevõtjad aga üha paremini aru, et just veebileht on kanal, mille kaudu saab jõuda lõppkasutajateni ka keelemudelite vahendusel.

Võrrandisse lisandub ka asjaolu, et AI-tööriistad on muutnud äritegevuse oluliselt lihtsamaks. Hollandi registri tehtud uuringu kohaselt nõustus selle väitega lausa 63% vastanutest. Üks murekoht siiski säilib - Gen Z.

Hollandi register on teema võtnud luubi alla ning uurinud, mida peaksime tegema, et noored registreeriksid rohkem domeene. Probleem on terav: kui veel mõned aastad tagasi oli nende domeeni ostmise valmidus järgmise viie aasta jooksul 50%, siis nüüd on see langenud 17% tasemele. Noored saavad küll aru, et domeen ja veebileht on vajalikud, kuid neil ei ole tungivat vajadust seda sammu astuda.

Levinud on muster, kus oma ideid katsetatakse esmalt sotsiaalmeedias. Sageli müüakse seal juba ka tooteid või teenuseid, kuid ei pruugita mõista, et sisuliselt on astutud juba ettevõtluse esimesed sammud. Seega on üks oluline põhjus asjaolu, et noored ei defineeri end ettevõtjatena ning arvavad, et nende äri ei ole veebilehe jaoks veel piisavalt suur või oluline. Huvitava tähelepanekuna toodi välja, et Hollandi noored saavad sellest sageli aru alles siis, kui nende ettevõtlustegevus jõuab maksukohustusteni.

Tore on näha, et suur osa domeeniregistritest panustab mitte ainult teadlikkuse suurendamisse, vaid ka domeenide müüki ning on selleks loonud kaasturundusprogramme. Igaühel on oma lähenemine, mis tuleneb turu dünaamikast ja kasutajate eelistustest. Kasutusel on nii projektipõhiseid rahastusmudeleid, cashback-süsteeme kui ka sooduspakkumisi.

Neist viimane võib aga tekitada ka riske. Kogemus näitab, et kui klient saab domeeni algse registreeringu väga soodsa hinnaga, tekib põhjendatud ootus sama hinnataseme jätkumiseks ka järgnevatel aastatel. Kui seda aga ei juhtu, võib see anda kliendile põhjuse otsida uus domeenilaiend või teenusepakkuja.

Huvitav oli kuulda ka teiste riikide kasutajate domeenieelistuste kohta. Näiteks tehakse Rootsis .se ja .eu ühispakkumisi ning esialgsed tulemused näitavad, et nende mõju on pigem tagasihoidlik. Peaasjalikult seetõttu, et kohalikud teenusepakkujad eelistavad tugevalt just .se domeeni. Ainult .se domeenile keskendunud kampaania tõi näiteks augustis, mis on tavapäraselt madala aktiivsusega kuu, 40 000 uut registreeringut. See on üks paremaid augustikuu tulemusi lähiajaloos. Seega lahendused, mis tunduvad paberil head, võivad päriselus anda teistsuguseid tulemusi.

Tugevalt olid esindatud ka küberturvalisusega seotud teemad. Otseloomulikult on domeeniregistritel selles valdkonnas täita oma roll ning turule on jõudnud mitu kasulikku lahendust, mis on leidnud kohalikes kogukondades aktiivset kasutust. Näiteks on Taani register loonud tööriista, millega saab kontrollida URL-i turvalisust ja kaitsta tõhusamalt oma brändi. Lätlased on arendanud DNS Firewalli, Hollandi register aga domeeninimede monitoorimise tööriista. Neile lisanduvad ka teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning kümned ühiskondlikud projektid.

Sarnaselt Eestile otsitakse ka mujal maailmas lahendusi AI-agentide tuvastamiseks. Verisign, kes on tuntud eelkõige .com registri operaatorina, tõi välja, et nende missioon on populariseerida DNSil põhinevat AI-agentide identifitseerimise võimalust, et see muutuks rahvusvaheliselt tunnustatud standardiks. Arvestades Verisigni rolli ja ressursse, tasub sellel arengul silma peal hoida.

Kohtumine tõi esile ka mitu inspireerivat projekti. Osalejate üks lemmikuid oli .cat ehk Kataloonia registri uuenenud bränd, maskott ja veebileht. See on suurepärane näide sellest, kuidas ebatavaline motiiv oma kasuks tööle panna ning teistest oma visuaali ja tonaalsusega eristuda.

Lisaks jagas .me oma positiivseid kogemusi preemiumdomeenide turundamisel. Nimelt on müügis olevatele domeenidele loodud maandumislehed, mis aitavad tutvustada nime väärtust ja võimalusi. Seeläbi kogutakse domeenile enne selle müümist veebiliiklust ning suurendatakse domeeni nähtavust ja väärtust. Kuid mitte ainult: selline lähenemine on toonud väga hea konversioonitaseme ning töötab kohati paremini kui tavapärased sotsiaalmeediareklaamid.

Sel korral oli ka .ee registril võimalus jagada oma kogemusi ja tulemusi DNS-õppevideote seeriaga. Projekti tagasiside on olnud äärmiselt positiivne ning lõpplahendus avaldas muljet ka kõige kogenumatele turundajatele. Kiideti videote sisu, teemade käsitlemist ning projekti ülesehitust ja turunduslikku lähenemist.

Kahepäevane kohtumine andis palju mõtteainet, uusi ideid ja mitmied kasulikku kontakti. Märkimisväärne saavutus on ka see, et EIS panustab nüüd CENTRi turunduse töögrupi juhtimisse. CENTRi kohtumised aitavad arendada mitte ainult rahvusdomeenide teenuseid, vaid suunata ka Euroopa domeenituru arengut laiemalt.