Uudised
.ee ja domeenindusega seotud uudised
Eesti Interneti SA soovitab mitte jätta domeenide ümberregistreerimist viimasele hetkele
Kauts juhtis tähelepanu, et domeenireformi eel, alates 1992. aastast registreeritud domeenide andmetes on palju aegunud ja ebatäpseid andmeid, mistõttu ümberregistreerimise protseduuriks on mõistlik aega planeerida varuga. „Näiteks on seal hulk domeene, mille kas ühte või mõlemat kontaktisikut ei eksisteeri või registreerijana märgitud juriidiline isik on tänaseks likvideeritud, kuid domeen on igapäevases kasutuses. Kuna vanad domeenireeglid lubasid registreerida ainult ühe domeeni juriidilise isiku kohta, esines tihti ka praktikat, et domeeni ei registreeritud mitte nime reaalselt kasutavale juriidilistele isikule, kuna sellele oli juba üks registreeritud vaid mõnele teisele juriidilisele isikule, näiteks korteri,- garaai- ja aiandusühisühistule,“ rääkis Kauts.
Domeeni ümberregistreerimiseks saab taotluse esitada registreerijaks märgitud juriidilise isiku põhikirja järgi esindusõigust omav isik või tema poolt volitatud isik. See eeldab registreerijaks märgitud juriidilise isiku üles otsimist otsimist, neile olukorra selgitamist, domeeni ümberregistreerimises kokku leppimist, volitamises, dokumendite vormistamist jne, mis kokkuvõttes võib võtta kaua aega. Aastavahetuseks ümberregistreerimata domeeninimed aga lähevad kustutamisele, ning need vabanevad uute soovijate jaoks.
„Domeeni ümberregistreerimist ei maksa jätta jõulude ja aastavahetuse perioodile, mil võib prognoosida tänu lühematele tööpäevadele mitmete registripidajate juures ka ummikute teket,“ ütles Kauts.
Kauts juhtis ka tähelepanu, et majanduslikku põhjust domeeni ümberregistreerimisega viivitamiseks ei ole. Lükates domeeni ümberregistreerimist edasi näiteks kahe või kolme kuu võrra, läheb nime aegumiseni kauem ja seetõttu võib esmapilgul näida, et edasilükkamine on „sääst“. Tegelikkuses on nii, et ümberregistreerimisega venitamisel saavutatud „kokkuhoid“ realiseerib alles siis, kui domeenist loobuma hakatakse. Domeeni aktiivsel kasutamisel ja iga-aastasel pikendamisel see ei avaldu, selgitas Kauts.
Eesti Interneti SA on Eesti Internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon, mille ülesanneteks on Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine ning nende registreerimise korraldamine, Eesti internetikogukonna esindamine piiriüleses internetikogukonnas, sealhulgas Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN)-is, Eesti maatunnusega domeenininimede reeglite ja tasude kehtestamine ning domeeninimede infosüsteemide ja registrite pidamine ning nende kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamine.
5. juulil 2010 käivitunud uus domeenikord võimaldab .ee teise taseme domeene registreerida ka eraisikutel, ühel isikul on võimalik registreerida mitu domeeni ja .ee domeenide registreerimise võimalus laienes ka välismaa isikutele. Registreerimisteenuste pakkumine toimub akrediteeritud registripidajate poolt, kelle nimekiri on avaldatud Eesti Interneti SA veebis. Kõigile enne 5. juulit 2010 vana korra järgi registreeritud domeenidele kehtib alates 5. juulist 6-kuuline üleminekuperiood, mil domeenide registreerijad peavad valima endale registripidaja ja registripidaja juures domeeni registreeringut uuendama.
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi
Uudised
Statistika
2025. aasta tõi Eesti rahvusdomeenile Euroopa keskmisega võrreldes kuuekordse kasvu
.ee rahvusdomeeni jaoks jääb selja taha edukas ning silmapaistva kasvuga aasta. Kui Euroopa riiklike tippdomeenide keskmine kasv jäi alla ühe protsendi, paistis .ee silma 5,31%-lise aastase kasvuga. Aasta lõpu seisuga oli .ee registris kokku 182 032 domeeni.
Uudised
Balti Domeenipäevad
Regulatsioonid on uus normaalsus: ülevaade domeenindust mõjutavatest poliitikatest
Euroopas ei saa tehnoloogiast rääkida ilma regulatsioonideta. Pilv, tehisintellekt, küberturvalisus, andmed ning üha selgemalt ka domeeninimed, on tugevalt seotud Brüsselis tehtavate otsustega. Just sellest teemast tegi Balti Domeenipäevadel ülevaate CENTRi poliitikajuht Polina Malaja.
Uudised
IGF
WSIS+20: tagasihoidlik kokkulepe, kuid suur samm edasi
Kui suur osa maailmast oli 17. detsembril tärkavas jõulumeeleolus, siis internetihalduse jaoks oli tegemist ajaloolise päevaga. Nimelt võeti ÜRO Peaassambleel vastu WSIS+20 lõppdokument. Kuigi see ei juhtunud aplausi saatel ning paljud riigid olid rahulolematud, ei kõhelnud keegi selle poolt hääletamises.
Kommentaarid