Uudised

ICANN80 - poliitikafoorumi põnevad arutelud

Seda avalikku koosolekut peeti, nagu öeldud, Aafrikas, mistõttu keskendusid mitmed ettekanded ja sessioonid ka sellele regioonile, tutvustades erinevate tippdomeeni registrite tööd. Huvitava teadmisena jäi mulle aga kõlama Rwanda riigi lähiminevikku iseloomustav tragöödia 1994. aastal, mil toimus ränk genotsiid, mille jäljed on nähtavad tänaseni. Umbes 14,5 miljoni elanikuga riigis on interneti levik veidi üle 30%. Selle raske sündmuse tulemuse tõttu sain teada, et ühiskond on neil selle tulemusena täna vägagi kokkuhoidlik ja avatud muutustele, mistõttu on ka Rwanda digitaalse ühiskonnana teesunna rajamisel kindlasti Aafrikas eesrinnas. Seetõttu on ka mõistetav, miks ICANN valis just Kigali seekordseks koosoleku pidamise asukohaks. Digitaalne ühiskond hakkab Rwandas küll muutuma prioriteediks paljude teiste seas, kuid teekond selleni on kindlasti veel pikk.

Minnes nüüd aga ICANNi poliitikafoorumi enda juurde, siis GACi (Governmental Advisory Committee) sidususrühmas arutleti peaasjalikult tulevasest uute tippdomeenide (gTLD) turule toomisest. Selle eesmärk on anda võimalus eelkõige kogukondadele, valitsustele ja teistele organisatsioonidele taotleda tippdomeene, mis on kohandatud just nende organisatsiooni, kogukonna, kultuuri, keele ja klientide huvidega. Seekord keskendutakse mitmekeelsusele selles võtmes, et see ulatuks ka DNSi. Huvitav on siinjuures, et nimekirja, kui sellist, uutest gTLDst pole, vaid siin saab iga taotleja vastavalt eelnimetatud huvidele esitada taotluse oma keeles selle kohanime kohta, mis pole veel tippdomeenina registreeritud. Ehk siis piltlikult öeldes saavad .lõunaeesti, .harjumaa või hoopis .hiiumaa võimaluse endanimelist tippdomeeni taotleda. Antud vooruga soovitakse laiendada DNSi ka selliselt, et mitte-ladinakeelsete keelte kõnelejad saaksid võimaluse pääseda internetti, kasutades oma keelt või kirjutamissüsteemi. Nagu näiteks araabia keel, mida kirjutatakse paremalt vasakule.

Sellel moel soovib ICANN pakkuda uute gTLDe turule toomisega tarbijatele laiemat ligipääsu nende emakeelsetele keelevalikutele ja seeläbi rohkem veebipõhiseid identiteedivalikuid. Nii selgitati GACi sidususrühmas seda kui “interneti innovatsiooni edendamist”. Samuti oli põnev teada saada, et ICANN toetab selles voorus ka taotlejaid rahaliselt. Toetust saab taotleda juba selle aasta (2024) neljandast kvartalist. Suure uudisena teatati ka vastavast uuest koduleheküljest ja nii saab nüüd teist igaüks selle kohta rohkem lugeda siit: https://newgtldprogram.icann.org/en.

Teine läbiv ccNSO sidususrühma teema puudutas ICANNi multistakeholder (MSM) mudelit ja sellega seotud muresid. Nii tutvustas .nz register ettekannet, rõhutades, et tehniline kogukond peab olema MSMi mudelis aktiivne osapool. Kõlama jäi mõte, et internet ei peaks muutuma suveräänseks (internet sovereiginty) ja olema juhitud eraldi, vaid oluline on ICANNi kogukonna töö kaudu tagada ühine eesmärk - internet peab jääma avatuks, turvaliseks, vastupidavaks, säilitades osapoolte omavahelise koostöö. .nz register teatas, et hetkel töötab tuumikrühm välja ccNSo ühised seisukohti, millele kogukonnaliikmed saavad hiljem alla kirjutada. Tuumikus on hetkel ccTLD registrid nagu Cira, internetNZ, Nominet ja auDA.

Huvitava aruteluna toimus sarnasel teemal ka “Kuidas ccTLDd aitavad kaasa paremasse maailma” ja hetkel ICANNi presidendi ametis olev Sally Costerton hoiatas vajaduse eest mitte võtta MSM mudelit enesestmõistetavana ning tuletas meelde, et ccTLDd mängivad MSMi kaitsmisel oma kogukondade seas üliolulist rolli. Sally tutvustas põgusalt ka ICANNi 2026.–2030. aasta strateegilise kava ettepanekut „säilitada ja edendada ICANNi mitme sidusrühma mudelit, kaasavat interneti juhtimise mudelit”. Nimelt rõhutas Sally siin, et interneti haldamise mitme sidusrühma mudeli (MSM) kaitsmine on iga ccTLD poolt väga vajalik. See roll realiseerub tema hinnangul näiteks teemakohastes rahvusvahelistes ja riiklikes aruteludes osalemises, selgitades otsustajatele mudeli olulisust ja tuues esile, kuidas sellest sõltub interneti hea ja korrektne toimimine. Sellega seoses esitleti ka sel istungil kogukonnale ICANNi ccNSO Interneti haldamise sidekomitee (IGLC) koostatud dokumenti "WSIS+20 suunas: GDC, SDGd ja miks nad on olulised ccTLDdele". mis kirjeldab samme, mida ccTLDd saavad astuda, et osaleda käimasolevates ülemaailmsetes digitaaljuhtimise protsessides, eriti ÜROs käivitatud protsessides ülemaailmse digitaalsete kokkulepete raames. Kuna interneti valitsemise teemal on üle kogu maailma palju erinevaid seisukohti, jäi mulle isiklikult kõlama sõnum “devil is in the details”.

Samuti toimus põnev mõttearendus WHOISi ja andmekaitse teemade osas. Täna valmistab paljudele riikidele probleeme proxy teenus ja selle mõju WHOISile. Tugevalt väljendati ICANNis muret selle kohta, et proxy ei ole sama, mis on privaatsus. Nii ei ole riigiasutuste jaoks andmekaitse alased päringud registrisse täpsed. Kuna proxy teenuse kaudu ei ole tagatud WHOISi terviklikud ja täpsed andmed, jäävad probleemid WHOISi ümber tugevalt alles. Lahendust loodetakse leida ka gTLD mõeldud RDRS projektiga (ICANNi loodud registreerimisandmete päringu mudel, aidates õigustatud isikutel pärida mitteavalike andmeid), mis kahjuks aga ei ulatu ccTLD registriteni. Proxy teenuse murede osas kahjuks häid lahendusi ei pakutud, vaid kõlama jäi pigem probleem, mida on vaja hakata mõjutama valdkonnas juhul, kui see suureneb ja säilib.

Huvitavat kuulamist pakkus ka Rootsi .se registri ettekanne. Nimelt tutvustas Rootsi enda uut mudelit, mis on suunatud registripidajatele toetamaks neid domeeniäris. Rootsi hakkab registripidajatele alates 1. juulist pakkuma soodustust .se domeenide uutele registratsioonidele juhul, kui registripidaja hoiab enda domeenide pikendamist vähemalt 82% juures. Säilitades vastavat protsenti, saab registripidaja .se registri poolt enda registreeritud uutelt domeenidelt ca 10% hinnaalandust. See süsteem on täielikult automatiseeritud, mis tähendab, et registrisüsteem kontrollib iga kord, kas 82% on täidetud ja sellisel juhul annab uue domeeni registreerimisele hinnaalanduse. Rõhutati, et see soodustus ei kehti olemasolevatele domeenidele, mida pikendatakse, vaid ainult uutele. See tähendab, et kui nt täna on registripidaja 82% juures, saades toetust, kuid homme kukub protsent 80%, siis homme ta toetust ei saa. Kuid kui ülehomme on see taas 82%, on soodustus taas tagatud. Nii on .se registri eesmärk motiveerida registripidajaid ja töötada selle nimel, et .se domeeni jätkusuutlikkus turul säiliks.

Samuti iseloomustab seda poliitikafoorumi vaieldamatult ICANNi uue presidendi ja tegevjuhi Kurt Erik "Kurtis" Lindqvisti väljakuulutamine, kes asub ametisse 5. detsembril 2024. Soovime Kurtisele oma tulevases uues töös palju edu!

Järgmine ICANNi avalik koosolek toimub juba 9-14. novembril Isanbulis, seniks aga kõigile ilusat suve! Ja muidugi planeerige enda tulekut augustus toimuvale Arvamusfestivalile, kus on ka .ee kohal!