Uudised

IGF 2025: internetihalduse tulevikust

Tänavuse IGFi läbivaks teemaks oli „Building Governance Together” ning arutelud jagunesid nelja peateema alla: usaldus ja turvalisus, vastutustundlik areng, ligipääs ja digiõigused ning rahvusvaheline koostöö. Suur rõhk oli just koostööl- seda mitte ainult valitsuste ja ettevõtete, vaid ka laiemalt kodanikuühiskonna, noorte ning teadlaste ja erinevate kogukondade vahel.

Saame olla uhked Eesti esindatuse üle: justiits- ja digiminster Liisa-Ly Pakosta jagas Eesti digiriigi edulugu ja kogemusi lausa kahes kõrgetasemelises paneelis. Ühes neist käsitleti merekaablite kaitsmist ning teises inimõiguseid suurtehnoloogiate ajastul. Nüüd aga lähemalt räägitud teemadest.

Usaldusväärne ja turvaline internet

Interneti ühiskondlik tähtsus on muutunud alates selle loomisest drastiliselt. Sellest on saanud meie igapäevase elu lahutamatu osa, mistõttu on kriitiline selle kaitsmine ning katkematu toimimine. Ühest küljest tagab turvalisuse selle tehniline, teisalt ka sotsiaalne tasand ehk võimalikud ohud, mis kaasnevad valeinfo ja -uudiste levikuga. Eriti olukorras, kus tehisintellekti võimalused on muutunud aina kättesaadavamaks ning mida kasutatakse muuhulgas näiteks valimiste mõjutamisel ning fiktiivsete narratiivide loomisel.

Kõlama jäi seisukoht, et interneti kaitsmisel, kuid ka avatuks jäämisel, peavad valitsused ja tehnoloogiaettevõtted tegema tihedat koostööd. Paraku teame, et praktikas on selle saavutamine pikk ja keeruline protsess ning kahe osapoole huvid ei pruugi alati ühtida. Minevikust on mitmeid näiteid sellest, kuidas suurkorporatsioonid maksavad enda platvormil piirangute seadmise asemel pigem regulatsioonide rikkumise eest trahve. Või soodustavad enda platvormil teatud maailmavaadete levikut. Seega ei tohi pisendada ettevõtete ühiskondlikku mõju. Isegi siis, kui see tundub toimuvat meist kaugel.

Tehnoloogia vastutustundlikkus

Aastate jooksul on IGFi südameasjaks olnud arenevate tehnoloogiate eetikaga seotud küsimuste käsitlemine. Tehisintellekt tundub olevat juba võrdlemisi kulunud teema, kuid see ei tohi varjutada teiste tehnoloogiatega seotud arutelusid. Nende hulgas on nii plokiahelad, kvant- ja neurotehnoloogia, liitrealsus ja paljud muud. Kõik need võivad aidata lahendada suuri globaalseid probleeme alates kliimamuutustest tervishoiuni, kuid samal ajal tuua kaasa mitmeid riske.

Kuid kuidas peaksime seadma raamistikke millegile, mille täit potentsiaali pole võimalik ette kujutada? Ainus võimalus on kokku leppida üldistes põhimõtetes ning loota, et innovatsiooni eestvedajad kaasavad aegsasti erinevaid huvigruppe ning eksperte. Nagu oleme tehisintellekti puhul näinud, ei suuda regulatsioonid uute arengutega alati kaasas käia. Innovatsioonile võib see olla küll positiivne, kuid ühiskondlikul tasandil, kus AI abil saab toime panna ka palju kurja, võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Taolise nokk kinni-saba lahti olukorraga jõuame tihti punkti, kus arutleme hoopis regulatsioonide ja innovatsiooni vabaduse tasakaalust. Taaskord, praktiline elu näitab, et tasakaalu loob uute tehnoloogiate puhul pigem ettevõtete taktikepp, mistõttu on eriti oluline leppida kokku kaasamise põhimõtetes ning mõista selle vajadust.

Ligipääsetavus ja digiõigused

Internetihalduse üks kõige teravamaid küsimusi on olnud ligipääsetavus ja digiõigused. Kuigi enamikele inimestele on internet (vähemalt mobiilsel) kujul tehniliselt kättesaadav, ei tähenda see, et kõik oleksid digitaalselt kaasatud. IGF rõhutab, et digitaalne ligipääs on tänapäevase maailma põhiõigus. Seda põhjusel, et internet tagab kättesaadavuse infole, haridusele ja mitmetele teenustele. Seejuures peaks olema internetiühendus taskukohane ning emakeelne, mis toob endaga kaasa vajaduse toetada tehnoloogias muuhulgas põlisrahvaste keeli.

Internetiühenduse kättesaadavuse probleem on kõige aktuaalsem nn globaalse lõuna riikides, kus peamisteks takistusteks on mittetäiuslik infrastruktuur ning maksumus. Teisalt ka inimeste oskused ja keelebarjäär.

Internetihalduse läbivaks teemaks on olnud inimõiguste kaitsmine internetis. Välja toodi asjaolu, et  valitsused peavad võtma enda elanike heaolu eest vastutuse ka siis kui nad jätavad sellealase töö tegemata. Näiteks olukordades, kus ei takistata õigeaegselt inimeste (digitaalset) jälgimist või valeinfo levikut. Inimeste õiguste rikkumist tuleks võtta tõsiselt ning rakendada ennetavaid meetmeid, et vältida usaldusväärsuse ja läbipaistvuse murenemist. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tegemist on läänemaailma jaoks kauge probleemiga, on  mitmeid näiteid, kus kodanike õiguseid on tõsiselt riivatud.

Rahvusvaheline koostöö internetihalduses

Internet on oma olemuselt globaalne. See ei tunne piire. Seega on interneti haldamise ja tuleviku kujundamises ainuõige lähenemine rahvusvaheline koostöö. IGFil räägiti palju sellest, et digimaailm muutub üha kontsentreeritumaks ehk võim koguneb väikese hulga ettevõtete kätte. Detsentraliseeritud interneti põhimõtteid on selle alternatiivina aktiivselt küll käsitletud, kuid täna pole massilist liikumist selle suunas veel näha.

Kuigi kontsentreeritud internet loob kasutajale palju mugavusi, toob see endaga kaasa mitmeid riske. Monopoliseerunud platvormide kätte kuhjub näiteks oluliselt suurem hulk kasutajate infot, sealne reeglistik võib muutuda kasutajatele kahjulikumaks jne. Lisaks luuakse olukord, kus platvormiga tekib sotsiaalne (kohustuslik) sidusus, kuna seal on kõige suurema hulk kasutaja perest-sõpradest-tuttavatest. Lahkudes platvormilt, võid jääda ilma enda sotsiaalse võrgustiku osast.

IGF kutsus interneti halduse ja tulevikuga seotud küsimustes üles rakendama kaasavat ja läbipaistvat juhtimist. Oluline roll on seejuures erinevatel rahvusvahelistel kokkulepetel, nagu ÜRO Digitaalne Kompakt ja WSIS. Varasemast enam tuleks rohkem rõhku pöörata arengumaadele ning noorte kaasamisele.

Koostööd kutsuti tegema ka AI reguleerimise valdkonnas. Seda selleks, et tehnoloogia toetaks inimõigusi, mitmekesisust ning kliima- ja keskkonna eesmärkide täitmist. Võtmetähtsusega on keeleline andmestik - see peab aitama kaasa keelte mitmekesisuse säilitamisele, mitte tooma endaga kaasa nende väljasuremise.

Kokkuvõtteks oli ajalooliselt märgilise IGFi sõnum lihtne: internet ei saa iseenesest paremaks, peame selle nimel üheskoos töötama. Selles on roll igaühel, alates igapäevasest kasutajast kuni spetsialistide ning poliitikuteni. IGFi ühiskondlik roll on saanud palju toetust globaalsel tasandil ning täna töötatakse selle nimel, et foorum jätkaks enda formaadiga, kuid seda pikaajalisema põhimõtte alusel.