Uudised

Interneti roll kriisis ja julgeolekus

Kosmosetehnoloogiate areng on viimastel aastatel hüppeliselt kiirenenud. Hoolimata Eesti väiksusest, oleme sellesse andnud oma panuse digitaalsete kompetentside, kosmosekaamerate ja materjalitehnoloogiate kaudu. Kosmoseinterneti kasutamine muutus eriti aktuaalseks Ukraina sõjas, mil Elon Muski poolt loodud Starlink muutus sõjarindel asendamatus tööriistaks, kuna on üks väheseid hävituskindlaid viise internetiühenduse tagamiseks. Seega sõltuvad ukrainlased Starlinkist ning on mõneti märk sellest, et riigi kaitsesektor ei olnud taoliseks kriisiks hästi valmistunud. See tähendab, et Ukraina armee peab sõjategevuse käigus pidevalt õppima ja arenema, sest edu saavutamiseks on kasutusele võetud lahendused, mis on vajalikul hetkel kättesaadavad ja käepärased. Paratamatult kaasneb sellega risk teistest pidevalt sõltuda, lisaks kerkib erasektori poolt loodud lahenduste kasutamise puhul esile küsimus nende võimalikust mõjust julgeolekule. Tagatud peab olema kriitilise info turvalisus küberrünnakute ja infolekete vastu.

Interneti roll sõjas

Interneti kasutatakse sõjaolukorras eelkõige töövahendina relvasüsteemide juhtimiseks, olukorra teadlikkuse tagamiseks ning info edastamiseks välismaailmale. Seega on ilma internetita tänapäevast sõda raske ette kujutada - see on ka üheks põhjuseks, miks kriisiolukordade ühenduse tagamiseks on mindud kosmosesse.

Kõige arenenum kosmosetehnoloogiate kasutaja on Ameerika Ühendriigid - kokku on neil orbiidil umbes 1300 satelliiti, millest 190 on sõjalise otstarbega. Ülejäänud NATO riikidel on kosmoses kokku 40 sõjasatelliiti ning Hiina 380-st on sõjalise otstarbega 160. Selle kõrval on Elon Musk praeguseks orbiidile lennutatud aga 5000 satelliiti ning planeerib arvu suurendada 42 000-ni. Seega on umbes pooled kosmoses olevatest satelliitidest eraettevõtja omad ning hinnanguliselt aasta pärast on selle osakaal tõusnud ⅔-ni. Siiski tuleb välja toodud numbrite juures teha vahet erinevatel satelliitidel ehk millised neist on side- või sõjasatelliidid. Nendest viimaste ehitamine on oluliselt keerulisem ning aeganõudvam.

Kosmoses on huvi ka Eesti julgeoleku- ja kaitsesektoril ning luurel eelkõige seiretegevuste valguses. Meie jaoks on kosmosetehnoloogiate kasutamine kommunikatsioonis oluline, kuna oleme muu maailmaga ühendatud valguskaabli kaudu. Vajame selle kõrvale ka alternatiivseid lahendusi, mida pakub meile peagi Euroopa Liit, kes on algatanud programmi IRIS² (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite). Programm soovib luua EL-i satelliitide kogumi, mis pakuks hiljemalt 2027. aastaks ülikiiret ja väga turvalist sideteenust. Kuigi loodava satelliitide infrastruktuuri peamiseks eesmärgiks on kriitiliste struktuuride toimimise ja turvalisuse tagamine, soovitakse selle kaudu pakkuma hakata ka kommertsteenust. Kokku maksab ambitsioonikas projekt 6 miljardit eurot, millest pool peaks tulema äriühingutelt.

Kosmoseinternet metsakülades

Kosmoseinterneti teenuse hind muutub tänu IRIS² programmile kõigile tõenäoliselt taskukohasemaks ning kättesaadavamaks. Sellele annab hoogu juurde ka teiste eraettevõtjate kosmose-ambitsioonid ning konkurentsi suurenemine, lisaks vähendatakse kulusid ka kallite rakettide taaskasutamisega. Sellest hoolimata leiavad eksperdid, et kommertsteenusena tarbitav kosmoseinternet jääb alternatiivseks valikuks eelkõige äärelinnadesse, hajaasustusega piirkondadesse ning saartele. Nendesse piirkondadesse on valguskaabli viimine keerulisem ja kulukam ning seega on kosmoseinternet mõistlikum ja soodsam lahendus. Kuna linnad on hea lairibaühendusega juba tihedalt kaetud, ei suuda kosmoseinterneti hinnaga tõenäoliselt konkureerida. See võib Eesti suurlinnades olla lühiajaliselt küll odavam lahendus, kuid pikaajaliselt tagab odavama hinna siiski kaabliühendus.

Uued väljakutsed ja ohud

Kosmose üks peamisi väljakutseid on selle reguleerimine. ÜRO alusdokumendi kohaselt tuleb kosmost kasutada vaid rahumeelsetel eesmärkidel, kuid kuna kõik kosmoses olevad osapooled soovivad olla iseseisvad, on globaalsel tasemel regulatsioone raske saavutada. Selle ajendil on mitmed riigid kas juba loonud või loomas (sh Eesti) oma kosmoseseadusi. Oma kosmosepoliitika strateegia on vastu võtnud ka NATO - selle kohaselt on kosmos defineeritud ühena viiest sõjategevuse domeenist.

Julgeoleku aspektist tuleb arvestada ka asjaoluga, et satelliite on võimalik erinevatel viisidel mõjutada ja segada. Näiteks on teada juhtumeid, kus vene satelliidid, mis on ametlikult saadetud orbiidile oma satelliitide inspekteerimiseks, väljutavad väiksemaid objekte, mis liiguvad hoopis teiste riikide satelliitide tegevust häirima või kahjutuks tegema. Kasutusel on ka mitte-kineetilised viisid ehk satelliidi sensoorikat häirivad pimestavad või segavad laserid, elektrooniline võitlus ning satelliitide küberrünnak. Küberrünnakute vältimiseks aitab teiste seas ka Eesti välja töötada kaitsevõimekust, et muuta kosmosestruktuurid häkkimiskindlateks.

Väljakutseid esitavad lisaks satelliitide rohkus ning suurenev prügi hulk. Seetõttu on omavaheliste kokkupõrgete vältimiseks saanud tavapäraseks satelliitide ümber manööverdamine. Kuna iga kosmosesse saadetud satelliidi kohta tehakse registreering ning kirje kataloogi, saavad erinevad operaatorid infot omavahel jagada ning manöövreid õigel ajal teha. Paraku seda kõik riigid aga ei tee ning keerukust lisab juurde ka asjaolu, et me ei tea kunagi satelliidi asukohta ülima täpsusega - jälgimise all on pilv, mis on satelliidi hinnangulisest asukohast kümme meetrit paremale-vasakule ning sada meetrit ette. Tegemist on keerulise ülesande lahendamisega ning kõikide kokkupõrgete vältimine pea võimatu. Satelliitide liikumisega seotud info tõhusaks edastamiseks erinevate operaatorite vahel on pakkumas lahendusi ka edumeelsed Eesti ettevõtted kasutades nendeks X-teed.

Märksa keerulisem on aga kokkupõrgete vältimine nn nähtamatu prügiga ehk osakestega, mis on alla paari sentimeetri suurused. Väiksusest hoolimata võivad need teha suurt kahju – näiteks püssikuuli suurune tükk liigub kosmoses kümme korda kiiremini kui püssist lastes. Taolisi osakesi on kosmoses aga palju ning nendega kokkupõrkel suureneb kosmoseprügi hulk veelgi. Probleemi leevendamiseks on mitmetes riikides tehtud nüüdseks reeglid, mille kohaselt tuleb satelliidi kosmosesse viimisel tagada ka selle töö lõppemisel tagasisuunamine ja turvaline hävinemine.  

Kokkuvõttes on kosmoseinternet endaga kaasa toonud tehnoloogia ning selle poolt pakutavate võimaluste arengu. Varasemalt ulmelisena tundunud ideed on saamas reaalsuseks, kuid teisalt loonud ka mitmeid globaalseid väljakutseid. Arvamusfestivali arutelul “Kosmoseinternet - päästab sõja ja metsaküla?” astusid üles Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin, EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi büroo tiimijuht Madis Võõras ning VAAL Airships OÜ asutaja ja tehnoloogiajuht Rauno Gordon. Vestlust modereeris tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa.