Uudised

Kas digilaim on otsetee kohtupinki?

Kui vaigistushagi termin võib paljude jaoks kõlada võõrana, siis tegelikkuses on see tekkinud juba 80ndate Ameerikas. Inglise keeles tuntakse neid ka kui SLAPP hagidena. Euroopas on see rohkem päevakorda tulnud seoses ühe Malta ajakirjaniku juhtumiga, kelle vastu oli tema mõrvamise hetkel lausa 60 laimuhagi. Nende eesmärgiks oli hirmutamise taktika kasutamise kaudu piirata ajakirjaniku tööd, vabadust ja tõe rääkimist – sisuliselt oli tegemist vaigistushagidega. Juhtum algatas põhjalikumad arutelud Euroopa Nõukogus ning nüüd luuakse kohtunikele tööriist, mida vaigistushagide menetlemisel kasutada sarnaste olukordade vältimiseks. Meeles tuleb pidada, et iga laimuhagi ei ole automaatselt vaigistushagi, kuid võib selleks muutuda võimu ära kasutamise valguses.

Kohtusse pöördumise õigus on meil kõigil. See on varasemaga võrreldes muutunud aina lihtsamaks, kättesaadavamaks ning aina enam inimesi saavad seda endale ka lubada. Küll aga võidakse seda tahtlikult ka ära kasutada. Sarnases olukorras on end teiste seas leidnud ka Vikipeedia. Nende kogemus näitab, et aina suurem osa kommunikatsioonist on liikunud interneti ja on kirjalikus vormis, mistõttu on tekkinud ka rohkem võimalusi teksti autorite kindlaks tegemiseks ning kohtusse kaebamiseks. Olukorras, kus meil on üksteise vastu aina rohkem võimalusi rünnakuks hoolimata seejuures nende õiguspärasusest, liigume aina enam just vaigistuse poole.

Kirjutades tekste internetis, kehtib ütlus: “Kui mõtled, ära ütle. Kui ütlesid, ära kirja pane. Kui panid kirja, siis ära alla kirjuta. Kui kirjutasid aga alla, siis ära imesta.” Siiski on vikipedistide näol tegemist sisu loojatega, kes enda tegutsemise põhimõtete järgi on justkui ajakirjanikud. Ka Vikipeedias kehtivad omad reeglid, neutraalse info edastamise kohustus ning laimu või hinnangute vältimine. Tuginetakse seejuures allikatele või meedias juba kajastatud infole. Kui aga avastatakse vigu või probleeme, on neid võimalik kiirelt ja lihtsalt lahendada ning advokaatide poole pöördumine peaks olema kõige viimane võimalus.

Advokaadid tegelevad enda igapäevases töös laimuga võrdlemisi palju. Inimesed, kes selle murega nende poole pöörduvad, soovivad eelkõige näha enda sõnade eest vastutuse võtmist või väidete tõestamist. Näiteks viib ajakirjanduses valeväidete esitamine inimese kuvandi kahjustumiseni. Nende ümberlükkamisel võivad algsed sõnumid pideva kordamise tõttu varasemast veelgi enam süveneda ning ühiskonnas alusetult kinnistuda. Avaliku elu tegelaste puhul lisandub võrrandisse ka ajakirjanduse poolt soovitud klikid. Samuti omab ohtu ka kasutatav sõnastus - kui spekulatiivne sõnakasutus ei tähenda veel laimu, annab see sellest hoolimata lugejatele edasi konkreetse signaali.

Internetikõne puhul tuleb arvestada, et tegemist on avaliku ruumiga, kus kehtivad reeglid. Seda ka juhul, kui kõne toimub foorumites või Facebooki gruppides. Vastutus oma sõnade ees tuleb võtta ka esmapilgul turvalistes kommentaariumides. Seega võib kohtupinki jõuda juhul, kui avaldad enda arvamust mõne tuttava poolt tehtud postituse all. Sisuliselt võib seda võrrelda kiiruse ületamisega – kui teed valiku ja sõidad 90 km/h piirkiirusega alas 110-ga, kaasneb sellega karistus. Sarnaselt peaksime toimima ka internetis – kehtib sõnavabadus, kuid sellel on piirid, mida ei tohi ületada.

Kohtuvaidluste juures võiks inimeste jaoks kõlama jääda see, et esitatud hagisid analüüsivad lehekülgede kaupa kõrgeltharitud kohtunikud. Nende ülesandeks on kindlaks teha kasutatavate sõnade ja väljendite olemus meie kultuuriruumis ning otsustada, kas need on halvustavad või mitte. Analüüsi viivad läbi erinevates ringkondades ka erinevad kolleegiumid, mistõttu võib ühel juhtumil olla erinevaid otsuseid. Kohtute tööd rahastatakse maksumaksjate arvelt ehk kaudselt maksavad iga hagi tuhandetesse eurodesse küündivad kulud kinni riigi kodanikud.

Reaalsuses on aga raske mõista laimu tõelist mõju inimesele, kui ei ole seda ise kogenud. Isegi kui tehtud valeväited lükatakse ümber, võib protsess (eriti kui seda tehakse kohtus) kesta aastaid ning kulutada palju raha ja närve. Paratamatult võib sellest külge jääda plekk ning piirata tulevikus võimalusi. Seega tuleb internetis tegutseda meeles pidada, et ka seal kehtivad omad reeglid, ruumi ei tohiks olla valeväidetele ega laimukõnele.