Uudised

Kes ees, see mees?!

“Kes ees, see mees” printsiip on domeenide registreerimisel kehtinud juba aastakümneid. See on valdkonna üks põhiväärtusi, mis muudab domeenid kõigile võrdsetel alustel kättesaadavaks. Domeeni registreerimise ainus tingimus on, et see peab olema vaba.

Teisalt näeme, et turule on jõudmas aina enam lahendusi, tooteid ning võimalik, et tulevikus ka regulatsioone, mis loovad lõppkasutaja jaoks teatud erandeid. Kuidas see domeenindust mõjutab ning mida toob tulevik - just seda arutasid iQ Globali tehnoloogiajuht Lars LG Forsberg, DNS Belgium GRC osakonna juht Ronald Geens ning NIC.lv jurist Iveta Skujina. Arutelu juhtis EISi turundus- ja kommunikatsioonijuht Mare Vahtre.

Eksperdid rõhutasid, et “kes ees, see mees” põhimõte püsib. Seda nii praegu kui ka tulevikus ning hoolimata eranditest. Siiski peame mõistma, et uued lahendused muudavad domeeninduse tavakasutaja jaoks keerulisemaks.

Kuidas on “kes ees, see mees” põhimõte muutunud?

On selge, et põhimõtet mõjutavad nii domeeniregistrite kui teenusepakkujate uudsed lahendused. Näiteks domeenioksjonid, preemium-domeenid, domeenide järelturud, globaalsed blokeerimisprogrammid, aga ka domeeni-investorid ja kaubamärkidega seotud poliitikad. Viimane neist sekkub küll domeeni registreeringusse juhul, kui selle käigus on rikutud kellegi õiguseid ning ennetavalt seda täna ei piirata. Kuid see ei tähenda, et see ei muutu tulevikus.

Kõige laialdasemalt teatakse domeenioksjoneid. Nende abil tuuakse turule domeene, mille registreeringut pole selle algsed omanikud pikendanud. Lahendust kasutavad nii .ee kui  .cz ning seda kaaluvad juba mitmed teised registrid.

Olukorras, kus domeen soetatakse domeenioksjoni vahendusel, asendub “kes ees, see mees” ajutiselt ”võidab kõrgeim pakkumine” põhimõttega. See võimaldab aga nimesid tuua turule läbipaistval viisil ning muudab kättesaadavaks kogukonnale - ilma kahtluseta on see parem alternatiiv, kui domeenide juhuslikul hetkel vabastamine, mis pakub eeliseid tehniliselt võimekamatele kasutajatele. Kuid kui oksjonil olevale domeenile ei teha ühtegi pakkumist, vabastatakse see ning nende registreerimisel kehtib juba tuntud põhimõte.

Paljude jaoks on aga preemium-domeenid, domeeni-investeerimine ning järelturud midagi, millest ei olda teadlikud. Preemium-domeenide näol on tegemist eriti ihaldusväärsete nimedega, mille hind on tavapärasest kõrgem. Järelturul teevad domeeniga seotud tehinguid aga eraisikud, neist üks osapool on sageli just domeeni-investor, kes teenib taolise tegevusega tulu.

Seega on domeenide omandamiseks lisaks tavapärasele registreerimisele ka teisi viise, mis loovad valdkonna põhiprintsiibis erisusi. Alternatiivsete võimaluste kaudu omandatud domeenide hulk on tavapärase registreerimisega võrreldes küll väike, kuid siiski olemas.

Regulatsioonid, regulatsioonid, regulatsioonid

Üle ega ümber ei saa me EU regulatsioonidest. Domeenid on nendest aina enam mõjutatud ning võib eeldada, et see jätkub tulevikus. Täna tekitab kõige enam kõneainet NIS2 küberturvalisuse direktiiv, mis tähendab paljude jaoks vajadust verifitseerida domeeni registreerija. Ka siin võime küsida, kas domeeni saab endale inimene, kes näitas esimesena üles enda huvi või see, kes esimesena verifitseeriti.

Lisaks käib internetiaadressidega käsikäes kaubamärkide ja intellektuaalomandi kaitsmine. Domeenivaidlused on juba kanda kinnitanud praktika, kuid lisandunud on geograafiliste tähiste kaitse. Mõlemad tähendavad, et domeeni registreeringu võib selle algselt omanikult anda õiguspärasele isikule, kuid lisaks ka seda, et potentsiaalsel domeeni registreerijal lasub kohustus kontrollida erinevaid andmebaase. 

Sageli jääb see aga tegemata, mistõttu püstitub küsimus - kas peaksime domeenide registreerimisel kasutajat juba ennetavalt teavitama võimalikest rikkumistest? Sellel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi, kuid ekspertide sõnul tähendaks see pigem kasutaja segadusse ajamist. Teisalt liigub lahendus taaskord kommunikatsiooni suunas ehk peame aina enam tegelema tulevaste domeeniomanike teadlikkuse suurendamisega.

Mida tähendab see lõppkasutajale?

Seda, et domeeninduson keerulisem, kui võiks esmapilgul arvata. Ühtlasi võib olla selles maailmas navigeerimine keeruline ning inimesed, kelle jaoks on kogu süsteem, selle eripärad ja võimalused selged, omavad teatavat eelist. Seetõttu on registritel oluline silmas pidada võrdsuse põhimõtet - et domeenid jääksid kättesaadavaks kõigile huvilistele.

Teisalt kaasneb iga uue lahendusega uus väljakutse kommunikeerida seda lõppkasutajale selgelt ning mõistetavalt. Tarbimisharjumused on visad muutuma ning reaalsete tulemusteni jõudmine võib võtta aastaid. Tähtsat rolli mängib koostöö registripidajatega ning positiivse tõuke annab lahenduste kasutamine teistes domeeniregistrites.

Domeenid = iga äri kriitiline vara

Miks aga jõuab turule uusi lahendusi ja teenuseid? Eelkõige seetõttu, et domeenide hulk on piiratud. Head nimed on juba võetud ning nende väärtus on kõrge. Ettevõtjate jaoks tähendab see, et domeen on osa digitaalsest identiteedist, mis vajab kaitsmist. Domeen võimaldab end nähtavaks teha internetis nii praegustele kui tulevastele klientidele. Lisaks saavutada nähtavus AI-põhistes otsingumootorites.

Kuid mitte ainult. Enda nime kaitsmine on oluline ka selleks, et takistada selle kasutamist küberkuritegevuses või skämmides. Küberpetturid on kavalad ning kasutavad hea meelega sinu nime, tuntust ja usaldust enda hüvanguks ära. Registreerimata domeen on selleks ideaalne võimalus ning enda haavatavaks jätmisel võid leida end olukorras, mil pettust seostatakse sinu nime taga.

Kokkuvõttes tõdesime, et “kes ees, see mees” põhimõte ei ole kuhugi kadumas. Isegi siis, kui juurde tekib uusi erandeid. Tulevikku vaadates pole väljakutse seotud põhimõtte püsima jäämisega, vaid selle tõhusal kommunikeerimisel lõppkasutajale.