Uudised

Pilguheit Euroopa domeeniturule

Euroopa domeeniturust annab meile ülevaate CENTR (Council on European National Top-Level Domain Registries). Assotsiatsioonil on kokku 50 liiget, kes vastutavad 80% kõikide maailmas registreeritud domeenide eest. Seega annab CENTR olulise panuse selleks, et tagada tippdomeenide kõrge tase ning võimaldab teha ülevaateid üle-Euroopalistest trendidest.

Domeenide registreerimise kasv on Euroopa turgude küpsuse saavutamise tulemusena võrreldes kümne aasta taguse ajaga langenud. Sel aastal on üldine kasv umbes kahe, .ee kasv on aga sellega võrreldes veidi üle viie protsendi. Kuigi covid-perioodil oli märgata kerget kasvu suurenemist, on see üldises pildis alates 2016. aastast olnud võrdlemisi stabiilne. Näha on ka trendi, mille kohaselt suurendavad soodushinnaga või kampaania raames müüdud veebiaadressid hetkeks tippdomeeni kasvu, kuid teisalt on nende pikendamise tase võrreldes teistega silmnähtavalt madalam. Välja saab tuua ka Ida-Euroopa riikide tippdomeenide suurema kasvukiiruse võrreldes Lääne-Euroopaga. Võib eeldada, et järgmise kümne aasta jooksul on Euroopa domeenide kasv pigem marginaalne.

Euroopa turul oli pandeemia perioodil näha ka tippdomeenide ja üldiste ehk geneeriliste tippdomeenide kasvutrendide sarnast käitumist. Nüüd on aga tippdomeenide kasv muutunud taas positiivseks, kuid näiteks .com ei ole suutnud enda kasvu Euroopa turul suurendada. Maatunnustega tippdomeenide turuosade mediaan Euroopas on 51%, riikides varieerub see 15% ja 70% vahel. Eesti näitaja on veidi alla Euroopa mediaani ehk 50,8%. Domeenide arv 100 inimese kohta riigis on vahemikus 1,4 – 35,5 ning selle mediaan on 8,9. Näitaja on stabiilselt viimaste aastate jooksul küll kasvanud, kuid ka siin on eeldus, et kasv hakkab peagi stabiliseeruma.

Vaadeldes lähemalt domeenide kasutamist, on näha, et 44% registreeritud domeenide taga on toimiv veebileht, 29% on ilma veebisisuta (registreeritud näiteks domeeninime kaitsmise eesmärgil) ning 27% puhul on tegemist nö pargitud veebilehtedega. Https-i kasutamine on kasvanud 72%-ni ning ümbersuunamist kasutatakse 28% ulatuses. Domeeni registreeringu pikendamise keskmine tase on 84,5%.

Keskmine Euroopa tippdomeeni hind on viimase aasta jooksul langenud 9,8 ning .com puhul 12,6 euroni. Eesti maatunnusega tippdomeen on säilitanud enda 6-eurose aastase maksumuse, olles seega Euroopa üks kõige soodsamaid. Küll aga on tõenäoline, et keskmine domeeni hind hakkab nii Euroopas kui ka mujal maailmas edaspidi kasvama. Kindlaks on tehtud ka see, et domeenide registreerimise hinna nö valulävi on 18 eurot ehk sellest kõrgema hinna juures hakkab see negatiivselt mõjutama domeenide registreerimise kasvu.

CENTR on uurinud ka registri mõju domeeninimede registreeringutele. Ühe huvitava aspektina tehti kindlaks, et domeeninimede registreerimine korreleerub otseselt uute ettevõtete registreerimisega. Mida vähem asutatakse uusi ettevõtteid, seda vähem registreeritakse ka domeene. Seega tekib küsimus, kui suures osas saavad välised mõjurid domeeni registreerimist mõjutada juhul, kui domeeni taga ei ole ettevõtet.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopas on maatunnusega tippdomeenid populaarsed. Mujal maailmas, eelõige Aasias ja Aafrikas, on pilt aga mitmekesisem. Põhjus selle taga on peitub turu liberaalsuses ja küpsuses - mitmete Euroopa turud on juba küpsed ning seega on uutel geneerilistel domeenidel raske kanda kinnitada. Tulevik toob suure tõenäosusega stabiliseerumise ning fookuse muutumise kvantiteedilt kvaliteedile.