Uudised

VAATA JÄRGI: Vanematega kohtupinki - digilaste tulevik?

Möödunud nädala lõpus olid Telia digitarkuse ala täitnud mitmete aktuaalsete teemadega. Õiguskantsleri laste ja noorte osakonna vanemnõuniku Kristi Paroni modereerimisel jagasid enda vaatenurki ja seisukohti laste digiõigustest Lastekaitse Liidu esindaja Malle Hallimäe, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu aseesimees ja lapsesühholoog Iiris Velling ning Veebipolitseinikud Getter Kamenski ja Grete-Kelly Lipstok.

Sotsiaalmeedia on muutnud radikaalselt viise, kuidas jagame enda elu sõprade, tuttavate ja perega. Lastega seotud postitused on kaasa toonud mitmeid eetilisi ja õiguslikke küsimusi - näiteks kus läheb piir vanema väljendusvabaduse ja lapse privaatsuse vahel. Probleem on lai ning kuna internet on väga tihedalt põimitud meie igapäevase eluga, on oluline pidada sel teemal nii perekondlikke kui ühiskondlikke arutelusid.

Teave lapsest jõuab internetti tihti juba enne tema sündi. Sellega koos algab ka lapse digitaalse identiteedi loomine. Ühendkuningriikides tehtud uuringu järgi on lapse 13. eluaastaks avaldatud temast keskmiselt 1300 fotot. 70% lastest leiavad, et vanemad ei austa piisavalt nende privaatsust ning kolmandik leiavad, et vanemad on postitatud nendest ebasobivaid pilte. Euroopas on jõudnud esimesed kaasused ka kohtusse, seda nii Austrias kui Hollandis. Eesti eesmärgiks on selle valguses suurendada lastevanemate ja lastega töötavate inimeste teadlikkust erinevatest ohtudest ja eetilistest küsimustest. Seda selleks, et meie lapsed ei peaks end sellisest olukorrast tulevikus leidma.

Miks vanemad jagavad sotsiaalmeedias pilte enda lastest? Iiris Vellingu sõnul on see osa lapse arengu dokumenteerimisest. Uuringute kohaselt tehakse taoliseid postitusi eelkõige emade poolt lapse esimese kuue elukuu jooksul. Sel perioodil ollakse koos lapsega kodus ning isolatsiooni tunde tekkimine on seega võrdlemisi sage nähtus. Piltide jagamine annab vajaliku toe ja võimaluse tunda lapse arenguetappide üle uhkust. Samuti annab kaasa kogukondlikku tunde tekkele - vanem saab jagada teistega oma kasvatuspõhimõtteid ning koguda kaasamõtlejaid. Tihti saab lastega seotud rohkem meeldimisi-jagamisi, mis annab signaali, et see läheb jälgijaskonnale korda.

Kindlaks on ka tehtud, et enda laste kohta postitusi tegevatel emadel on madalam isolatsioonitunne ning tõenäosus depressiooni tekkeks. Seega on lisaks negatiivsetele aspektidele selle juures ka mitmeid positiivseid ilminguid.

Siiski tasub seda kõike teha kaalutletult ja läbimõelduna. Lapse identiteet võib küll esimestel eluaastatel olla vanemaga väga sarnane, kuid eraldub perekonnast aja möödudes aina enam. Erinevused vanema poolt kujundatud ja lapse poolt soovitada identiteedi vahel võib lõhkuda lapse ja tema vanema suhet. Lisaks on nõusoleku ning otsusesse kaasamine lapse jaoks oluline õppeprotsess - ilma selleta ei õpi ta selle rakendamist edaspidises elus. Aina tähtsamaks on saanud ka piiride hindamise oskus nii enda kui teiste vajaduste täitmise osas.

Lastega seotud ohtudega puutuvad igapäevaselt kokku veebipolitseinikud. Nende sõnul on ohte väga palju ning üks osa sellest on erinevate suhtlusplatvormide rohkus, mille kasutamisest ei pruugi vanemad teadlikud olla. Vanematel tuleks meeles pidada ka seda, et nende poolt postitatud info võib olla aastaid hiljem lapse kiusamise vahendiks - mida rohkem infot ja pilte, seda rohkem materjali, mida kasutada.

Ohud on ka ajas muutuvad. Viimaste aastate suurimad muutused on seotud laste enda tegevuse ning tehisintellektiga. Kui ühest küljest on oluline rääkida sellest, mida vanemad enda laste kohta jagavad, siis teisalt on taolisi vestlusi pidada ka laste endiga. Seda põhjusel, et ligipääs nutiseadmetele ning sotsiaalmeediale jõuab lapseni aina varasemas eas. Veebipolitseinike sõnul on see endaga kaasa toonud nende juhtumite sagenemise, kus noored on enda kohta jaganud ise tundlikku infot või pilte (sh võõrastega).

Teine oluline areng on tehisintellekt. Kui räägime sellest enda igapäevase elu olulise tööriistana, leiab see aktiivset kasutust ka pahatahtlike inimeste poolt. Näiteks saab tehisaru kasutada süvavõltsingute tegemiseks. Nii võib lapse näost genereerida ebasündsat sisu, mille algmaterjaliks saab olla üksainus süütu perepilt. Seega piisab vaid ühest esmapilgul tühisest otsusest, mis loob vajaliku sisendi lõpmatul hulgal materjali jaoks.

Regulaarselt tasuks üle vaadata ka kontode seaded ning varasemalt tehtud postitused. Aastate jooksul muutuvad paratamatult sotsiaalsed normid - seega on regulaarne audit võimaluseks korrastada enda digitaalset jalajälge. Näiteks Prantsusmaal vaadatakse hetkel üle laste kuvandi seadust, et reguleerida vanemate (ja ühiskonna) jaoks paremini seda, kuidas laste pilte võib jagada. Tuginetakse juba mainitud sotsiaalsete normide muutumise põhimõttele. Sarnaseid arutelusid on teistes Euroopa riikides veel vähe, kuna komplekse teema tõttu rõhutakse peamiselt lastevanemate teadlikkuse suurendamisele.

Kuid kuna internet on meie igapäevasest elust läbi põimunud, tuleb tähelepanu pöörata ka last ümbritsevatele keskkonnale. Näiteks fotode ja videojäädvustuste jagamine lasteaia, kooli, huviringi või kogukonna poolt. Kuigi see eeldab vanema nõusolekut, tasub see üle rääkida juhul, kui seda ei küsita proaktiivselt. 

Kokkuvõttes on ekspertidel kindel ja konkreetne soovitus: ära postita sotsiaalmeediasse pilte enda lapsest või temaga seonduvast infost. Kui soovid seda aga teha, pildista laste selja tagant või viisil, et ei oleks võimalik teda tuvastada. Vaata üle enda kontode seaded, pea kogu perega sel teemal regulaarseid vestlusi ning vaata üle enda varasemad postitused. Nii tehes annad enda lapsele võimaluse kujundada enda digitaalset identiteeti ning kaitsed teda võimalike ohtude eest.

• Vaata pikemalt arutelu videosalvestusest!