Uudised, sündmused ja blogi

Domeenindus ja krüptoraha - osa 1

Üldharivat juttu Bitcoini kohta on küllalt, märgin algatuseks siis lihtsalt ära mõned enda arvates olulised faktid ja mõtted. Kui 2008. aastal avaldati kontseptsioon Bitcoinist kui elektroonsest P2P (peer-to-peer ehk partnervõrk) rahasüsteemist, siis oli fookuses vanamoodsa rahasüsteemi selga ehitatud elektroonilisele maksesüsteemile alternatiivi pakkumine, mis oleks vaba tänase süsteemi kohmakusest, aeglusest ja kõrgetest kuludest. Bitcoiniga ei leiutatud midagi uut - võeti juba olemasolev bittorrenti võrgustik ja kirjeldati samal põhimõttel töötav süsteem, mis võimaldaks inimestel pankade vahenduseta elektrooniliselt raha vahetada nagu see toimub sularaha puhul.

Valuutasüsteem rajaneb füüsilisel maksevahendil - olgu selleks siis kaamel, kullakang, või tükike tähtsate allkirjadega värvilist paberit. Kogu süsteem toimiski suhteliselt eeskujulikult kuni arveldamine toimus nende samade materialiseeritud ühikute käest kätte vahetusena. Elektrooniline rahandus aga ei toimi nii - ühtäkki on meil mündi kõrval andmebitt Internetis, tehes kellelegi elektroonse makse ei vaheta ükski füüsiline kupüür omanikku ja meil on vaja kolmandat osapoolt kes hoolitseks, et maksja elektroonilisest rahakotist saaks bitid lahutatud ja saaja rahakotti juurde liidetud. Need bitid, mis lahutatakse ei ole samad, mis teisele kontole lisatakse. Bitte on lihtne kopeerida, korduvkasutada ja panga ülesanne on siin siis hoolitseda, et seda ei juhtuks - taolise süsteemi haldus on aga kulukas. See nn topelt kulutamise (double-spending)probleemi lahendamine kolmanda osapooleta ongi Bitcoini iva.

Bitcoini süsteemis ei liigu maksevahendi ekvivalendiks olev bitt ühe kasutaja käest teise kätte. On keskne elektrooniline arvepidamine välja antud Bitcoinidest ja maksekäigus vahetub konkreetse Bitcoini omanik. Ajaloost on selle eeskujuks raidkivi süsteem - “kivi on siin, mis tast kaasas tassida” süsteem, kus külaväljakul seisvad kivid vahetasid tehingute käigus lihtsalt omanikku. See on põhimõtteline erinevus tänase elektroonilise laiendusega valuutasüsteemi ja krüptorahasüsteemi vahel.

Bitcoin on detsentraliseeritud valuuta, mis tugineb süsteemi osaliste usaldusel ja ühiselt ülalpeetaval raamatupidamisel. Šifreerimine ja hajutatus tagab selle väärtuse, fikseerib omandisuhted ja väldib olukorda, kus keegi saab oma suva järgi raha juurde trükkida. Bitcoin on atraktiivne interneti ettevõtetele, kelle jaoks on see näiteks krediitkaardist odavam, kiirem ja turvalisem maksevahend.

Kürptorahale väärtuse loomine käib nagu vanas “heas” bolševist-sotsialistlikus nõukogude riigis NEP-i eelsel ajal - töötundides. Iga järgnev ringlusesse tulev krüptomünt on väärt rohkem töötunde kui eelmine. Töötunnid on siin võrdsustatud protsessorite pingutusega ja iga järgneva mündi “kaevandamiseks” on vaja üha enam pingutada. Seega peaks Bitcoini väärtus seistes kasvama - kuni lõppenud aastani see nii oligi. Bitcoin on võrreldes lõppenud aasta algusega kaotanud oma väärtusest 59%.

Maksevahendina tagab Bitcoinile väärtuse siiski vaid selle kasutatavus - kas selle eest saab midagi osta, kas inimesed on nõus seda vastu võtma. Väärtuse pidev ja suures vahemikus kõikumine sellele kaasa ei aita. Ka seadusandjad ei taha seda käsitleda rahana. USA suurima Bitcoini turuna maailmas võttis 2014. aasta alguses vastus otsuse, et tegemist on investeerimisevahendiga. On riike, kus vaadatakse seda kuikunsti või loomingut, kuid on ka selliseid, kus juletakse seda maksevahendiksnimetada. Eesti Maksuamet nimetab seda käibemaksu seaduse kontekstisalternatiivseks maksevahendiks, mis ei tähenda muud kui 20% käibemaksu kõigile Bitcoini ostu ja müügi tehingutele, kuid tulmaksuseaduse mõistes käsitletakse sedavarana ja teenitud tulu maksustatakse veel täiendavalt tulumaksuga.

Kõiki neid arenguid vaadates tekib tunne, et lõppenud aasta võis olla Bitcoini jaoks lõpu algus, kuid sama ei arva ma liberaalse, detsentraliseeritud tehnoloogilise rahanduse idee ega Bitcoini kui platvormi kohta. Platvormina töötaks see hästi kasvõi tänaste kohmakate, aeglaste ja kallite maksesüsteemide SEPA ja SWIFT alternatiivina. Ega ilmaasjata ei ole näiteks LHV pank enda juurde krütporaha kompetentsi loonud. Miks ei võiks ka Euro tulevikus siirduda krüptoraha platvormile.

Naaseme Bitcoini juurde EIS-i võtmes järgmises postituses.