Uudised, sündmused ja blogi

EIS - kas sihtasutus on hea peremees?

EISi olemust lahkasime juba aasta tagasi (http://internet.ee/et/eis/blogi/minu-eis/), lühidalt: EIS ei ole riigiasutus; EIS ei teeni kasumit; tegevus on piiritletud .ee domeeniregistri ja sellega seotud teenustega; domeeni hind on otseses seoses registreeritud domeenide arvuga (http://internet.ee/et/eis/blogi/kust-tuleb-domeeni-hind/).

EISi tänasteks tegevusteks on .ee domeeni andmebaasi ja sellega seonduva taristu haldus, .ee alla registreeritud domeenide leitavuse (dns teenus), registreerimiseks kättesaadavuse, väärtuse ja jätkusuutlikkuse tagamine ning .ee ja Eesti Interneti kogukonna esindamine domeeni valdkonna ja rahvusvahelistes organisatsioonides, töögruppides ja mõttekodades.

2010 aastal liikus .ee register riigiasutuse (EENet) alt eraõigusliku sihtasutuse (EIS) haldusesse. Domeeniregistreerijate jaoks tähendas see suuri muutusi - varasema ühe asemel said kõik nüüd registreerida nii palju domeene kui tahes ning ka eraisikud said õiguse registreerida domeeni pri.ee asemel otse .ee alla. Kuid seal juures tuli hakata domeenide eest maksma. Varem maksid kõik maksumaksjad nende eest väikese protsendiga oma maksudest. Vabanenud vahendid sai riik nüüd suunata õilsamatele riigieelarve ridadele.

Eesti riik ja ITL järgisid EISi asutades valdava osa muu maailma eeskuju. Rahaliste vahendite sõltumatus riigi ja omanike suvast lõi võimaluse .ee domeeni ja seotud teenuste sihipäraseks ja tõhusaks arendamiseks. Ülevõtmise hetkel puudus registril süsteem, automatiseeritus oli minimaalne ning tavapärased olid inimlikud vead ja pikad ooteajad. Täna tarbivad .ee registreerijad kiiremat, kvaliteetsemat, turvalisemat ja jätkusuutlikumat teenust.

.ee viimine eraõigusliku organisatsiooni kätte muutis selle tugevamaks ja elujõulisemaks, kuid samas võib küsida miks mittetulundusliku sihtasutuse vorm kasumit taotleva ettevõtte asemel? Esmapilgul tundub,et sihtasutus tagab registreerijate huvide efektiivseima ja soodsaima kaitse, sest domeeni hinnastamise aluseks saavad olla vaid registri pidamise kulud ja kasumit saab planeerida vaid vajalike tuleviku arenduste tarbeks. Tegelikkuses aga ei pruugi domeeni soodsaim võimalik hind ollagi registreerijate huvides. Madal hind soodustab näiteks domeenidega spekuleerimist. Äriettevõtted küsivad oma teenuste eest hinda, mis teoorias kajastab selle reaalset turuväärtust. Näiteks .eu puhul näeme, et kuigi domeeni hind on registripidajate hinnakirjas väga madal, on meeldejääva ja suupärase domeeninime registreerimine selle hinnaga nagu lotovõit, sest tihti on keegi selle juba ära registreerinud ja püüab nüüd kõrgema hinnaga edasi müüa. Nii tõuseb domeeni hind järsku loodetud 8€ tasemelt 800, 8000 või veel kõrgemale. Et reaalselt ka selliste hindadega neid domeene ostetakse näitab, et konkreetsete domeenide tegelik turuväärtus erineb oluliselt registri poolt küsitavast.

Ka .ee domeenidega toimub kaubitsemine ja mida madalamale langeb domeeni hind, seda kasulikumaks ja kättesaadavamaks muutub selline tegevus. See pole ei registri ega registreerijate huvides ja seetõttu otsib EIS, nagu ka enamik teisi registreid üle maailma, kuidas seda probleemi regulatsioonidega lahendada. Üks äärmuslikemaid näiteid on siin ju tegelikult see, kust .ee tuleb - igale era- ja juriidilisele isikule on ette nähtud üks domeen, mis peab oma nimekujult ühtima isiku nimega. Ja kuigi mõte, et ettevõtet registreerides saad automaatselt kaasa samanimelise domeeni võib tunduda ahvatlev, vaevalt me tegelikult nii piiratud süsteemi tagasi tahame.

Registrid on hakanud praktiseerima ka väärtuspõhist hinnastamist. Näiteks on nii mõnigi register vähendanud või kaotanud reserveeritud domeenide nimekirjad või avanud registreerimiseks 1- ja/või 2-tähelised domeenid. Selliste domeenide puhul on selgelt tegemist kõrgema väärtusega domeenidega ning tihti müüaksegi need oksjonil. Viimane näide meenub eelmise aasta lõpust Rootsis, kus lasti registreerimiseks vabaks riikide nimed. Müüki korraldati oksjoni vormis ja keskmiseks müüdud domeeni hinnaks kujunes umbes 4000€. Domeeni pikendamise tasu sellest ei muutu, aga äkki võiks?

Mittetulunduslik SA tagab siiski minu arvates parema fokuseerituse valdkonna arendamisele ning kogukonna huvide kaitsele - iga liigutus ei pea olema ilmtingimata finantsiliselt tulus.

Järgmisel korral vaatame kas .ee on peale reformi tõesti vaba, kellele see üldse mõeldud on ning kas register ja registripidaja polegi üks ja seesama asi.