Uudised, sündmused ja blogi

Siit leiad kõik meie uudised, blogipostitused ja ürituste, hoolduste ja katkestuste informatsiooni.

Tagasi

EIS sai 10! Mis saab edasi?!

13. veebruaril täitus EISi asutamisest 10 aastat. Seda tähistasime tagasihoidliku mölluga, kuhu olid kutsutud kõik, kes EISi loomise ja tegemistega seotud olnud. Väga hea meel oli näha paljusid, keda pole ammu näinud ja veidi kurvaks tegi nii mõnegi kunagise kolleegi mittetulek. Kuid nad on andnud oma panuse selleks, et EIS, aga eriti .ee on täna positiivne nähtus domeeni maailmas, mille üle võib uhkust tunda. Seega on põhjust kiita, hinnata ja tunnustada kõigi nende panust, unustamata sealjuures Eesti interneti isasid Endel ja Jaak Lippmaad, kes sillutasid aastaid enne EISi teed tänase Eesti interneti eduni.
EIS sai 10! Mis saab edasi?!

Aga mitte ajaloost ei tahtnud ma täna kirjutada. Arendust ja arengut au sees hoidva inimesena meeldib mulle ette vaadata ja mõelda, kuidas tänast olukorda parandada. Meeleolukal juubelikogunemisel arutati üheskoos nii EISi kui .ee tuleviku üle. Avapaugu teemale tegi Linnar Viik, kellega meil vaated suures osas ühtivad. Sotsiaalmeedia ja suhtluskeskkonnad on oluline osa enamike meie eludest. Selle tulemusena on peaaegu kadunud domeeni omamise vajadus eraisikute hulgas. Lihtsam on hoida oma interneti identiteeti keskkonnas, kus on ka kõik teised, kellega läbi käime. Ettevõtete jaoks on domeen siiski väärtuse säilitanud, sest sotsiaalmeediakeskkonnad oma teadetetahvli laadse ülesehitusega ei sobi staatilise info edastamiseks - kuvada oma tootevalikut, hoida artikleid, teabematerjali ja mõlgutusi leitavana, optimeerida leitavust otsimootorites jne. Kuid küll lahendatakse ka see puudus - annab see ju järjekordse võimaluse kasutajat oma keskkonnaga siduda.

Selle kõrval on suur osa meie virutaaleludest liikunud mobiilsetesse seadmetesse, kus pole vanamoodsaid klaviatuure ja hiiri ning kasutaja ei soovi suuremat vaeva kui näpuga pildikesele tonksamine, et endale vajalikku teavet saada. Nende samade rakenduste taga pole aga lõppkasutaja vaatest oluline, kas kasutatakse domeene ja kui, siis missuguseid tippdomeene - .ee või .com või .shop.

Kindlasti ei ole puuteekraan kasutajaliidese evolutsiooni lõpp. Häälkäsklused arenevad tänu nutiabilistele suure hooga, aga juubeliarutelust käisid läbi ka mõtted nagu lõhna järgi otsimine või veel parem näksitav liides. Milline see ka poleks, trend, mille poole asjad tunduvad liikuvat on “üks küsimus - üks vastus”. Kasutaja ei taha minna otsikeskkonda, et saada oma küsimusele vastuseks n+1 viidet lehtedele, kust võiks vastust leida. Ta tahab saada kohe vastuse. Kas sellises situatsioonis omab tähtsust, et otsimootorid tõstavad kohaliku tippdomeeni all olevad lehed vastuste pingejärjekorras ette poole või teeb masin oma valiku hoopis muude parameetrite alusel? Inimesed ise peavad üha vähem meeles teenuste domeeninimesid, üha vähem pöördutakse otse mingi lehe poole.

Ka e-posti aadresside tähtsus taandub sõnumirakenduste pealetungile  - üha enam kuuleb noorte hulgas deklaratsioone “e-post misasi? Kirjuta mulle messenžeri”. Domeen teadagi on ju poolik lahendus - see on vaid viide internetis, et võimaldada kellegi teenust lihtsamini leida ja meelde jätta. Selleks, et domeeni taga reaalselt ka midagi oleks, tuleb veel vaeva näha. Mis seal siis imestada kui eelistatud valikuks osutub kõike olulist ühest kohast pakkuv nägude keskkond.

Arvan, et nö punktita domeenide tulek varem või hiljem on samuti üks möödapääsmatutest arengutest vaatamata sellele, et DNSi turbe kogukond selle vastu maruliselt võitleb. Punktita domeenid on sellised, kus teenus jookseb juba tippdomeeni tasemel - kujuta ette, et toksid sirviku aadressireale transferwise või taxify ja avaneb vastav koduleht, ei mingit kasutajale ebaolulist .com või .eu laiendit.

Usun, et ees ootab ka konsolideerumine. DNS teenus liigub juba hoogsalt suurte DNS ja nimeserveri pilveteenuse pakkujate (anycast) kätte nagu Clouflare ja Netnod. Täna räägime ja vaidleme selle üle, kas riigi domeeniregister peaks omama ja haldama ise kogu taristut ja teenuse osutamiseks kasutatavat tarkvara või võiks kaaluda sellest osa usaldamist näiteks pilveteenuse pakkujate kätte. Usun, et mitte liiga kauges tulevikus räägime juba kogu registriteenuse osutamiseks vajaliku sissostmisest mõnelt suuremalt teenusepakkujalt. Registri hooleks jääb registripidajate tugi, turundus, regulatsioon ja selle järelvalve ehk pehmed ja turuspetsiifilisemad teemad.

Mis siis ikkagi oleks .ee väärtus homses internetis? Tundub, et riigitunnusega tippdomeenide tähtsus väheneb. Registreerijad hindavad kõrgemalt domeeni kõla (võtan .ee asemel .eu või .comi, sest siis jääb rahvusvahelisem mulje). Mida rohkem riigitunnusega tippdomeene turundab end kui tavalist tippdomeeni (.me, .tv, .io) seda vähem annavad ka otsimootorid riigitunnusega tippdomeenidele lisa kaalu. Kasutaja tahab saada vastust oma küsimusele ja ei pööra tähelepanu missuguse tippdomeeni alt see tuleb. Ehk on siin võtmekohaks usaldusväärsus? Kui masinad valivad kasutajale välja ühe õige allika, siis võiks arvata, et õppiv algoritm jälgib kasutajat ja püüab leida erinevate õnnelike ja õnnetute kasujate kogemuses ühisosi. Üheks selliseks võiks olla turvaline ja kvaliteetne tippdomeen. .ee üks igavikuline mantra on olnud tugev isikutuvastus - registreerijana anonüümseks jääda on tehtud raskemaks kui enamikel teistel tippdomeenidel. Osalt tänu sellele on ka pettusjuhtumite arv .ee tsoonis peaaegu olematu. Samal ajal tuleb see välismaiste registreerijate jaoks, kel pole taskus eesti e-residendi kaarti, tihti väga suure ebamugavuse hinnaga - hoiame koos halbadega eemale ilmselt tublisti rohkemgi heade kavatsustega registreerijaid. Kas see on meie trump või “kirstunael”? Kus on hea tasakaal?

Teeme domeeni registreerimise terviklikumaks teenuseks?! Registreerides domeeni saad kohe kaasa veebiserveri teenuse, e-posti teenuse, faili serveri teenuse, kõik on turvatud TLS-sertifikaatidega, kaitstud DNSSECi, SPF/TKIM/DMARC ja kõikvõimalike muude moodsate ja vajalike meetmetega. Inimene registreerib domeeni ja voilaa, kõik on olemas - liidestad uue kodulehega oma sotsiaalmeedia kontod, sealt tõmmatakse kogu sinu e-identiteet kokku ühte kohta ja inimesel on olemas oma visiitkaart ja ühtne nö sõlmpunkt (hub), kust hallata oma e-kuvandit. Austatud registripidajad - teeme ära?

Ehk on järgmine samm .ee arengus kaotada see viimanegi mõtteline seos Eestiga ja asuda seda turundama kui lihtsalt üht lahedat, turvalist ja e-eesrindlikku tippdomeeni? Arutelu käigus tõsteti lauale taas ka mõte, et EIS ja Eesti vajab .est-i ja juurutada see kui midagi enamat kui lihtsalt viide ühele riigile. Nii tagataks laiem kasutatavus ja ehk ka siis jätkusuutlikkus.

Siiski arvatavasti muutused domeeni valdkonnas liiga kiired ja järsud ei tule, seega loodame, et 10 aasta pärast on .ee veel alles ja elujõuline ja see tähendab, et EISil on põhjust tähistada teist suurt juubelit. Loodame et selleks ajaks on kas .est meil kasutuses ja näitab teed, kuidas peaks toimima tuleviku tippdomeen.

Kommentaarid

Email again:

Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi