Uudised, sündmused ja blogi

ICANN 49

Tegelikult algasid esimesed kohtumised juba 3 päeva varem ja viimased toimusid päev pärast ametlikku lõppu. Need ICANNi kohtumised on selles mõttes ühed isevärki üritused - tundub, et sellele ametlikule 4 päevasele osale, lisandub iga korraga üha rohkem nn mitteametlikke kohtumisi, mis lihtsalt ei mahtunud põhikavasse. Aga kuidas peaks keegi oma külastust planeerima, kui selle mitteametliku osa kava tekib vahetult enne üritust - võib ju juhtuda, et mõni neist lisaaruteludest on tähtis ja huvitav meiegi jaoks?

Aga ilmselt ei ole meie ainsad, kelle jaoks senine ICANNi kohtumiste kord ja tegelikult ka tihedus küsimusi tekitab ja nii oligi seekordsel üritusel üks arutelu teemadest konverentside ülesehituse muutmine. ICANNi kohtumised toimuvad kolm korda aastas erinevates maailmajagudes, neid külastab suurusjärgus 2000-3000 inimest ja Singapuris toimus 150 erinevat kohtumist, töötuba ja arutelu. See seab olulised piirangud toimumiskohtade osas ning kogunemiste arv ja kava kaootilisus muudab raskeks ka vaid konverentsi teatud osa külastamise. Uus ettepanek näeb ette endiselt 3 kohtumist aastas, kuid ainult üks on ülesehituselt sarnane tänastega, üks kohtumine oleks lühem ja fokuseeritud konkreetsele teemale ning kolmas kohtumine oleks veel pikem kui tänased ehk siis ka mitteametlik osa lülituks ametlikku kavva. Ülesehituselt oleks kolmas üritus, aga struktureeritud teemapäevadena, et võimaldada konverentsi külastamist vaid teatud päevadel. Olles ise külastanud kahte ICANN kohtumist, siis minu arvates on kolm kohtumist aastas siiski liiga palju, teemad ei varieeru ja muutused ei toimu nii kiiresti. Aga ehk jõutakse kunagi ka sinnani.

Võtmeteema seekordsel Singapuri ICANNil oli NTIA teade, et USA valitsus on nõus 2015 aastal loovutama oma rolli IANA järelvalveorganina tingimusel, et selle asemele suudetakse kokku leppida laiapõhjalisem organ. IANA on üks osa ICANNist mille ülesandeks on DNSi juurnimeserverite ning .int ja .arpa tippdomeenide haldus. IANA koordineerib ka IP ja AS numbreid ning jagab neid regionaalsetele Interneti registritele (RIR). Lisaks sellele tegeleb IANA koos IETFi ja IABga Interneti protokollide numeratsiooni süsteemiga. Seega on IANA suhteliselt kindlapiirilisi, tehnilisi ülesandeid täitev oraganisatsioon. USA sideamet (NTIA) täidab järelvalve rolli - kõik muudatused tippdomeenide registrisse vaatavad nad üle, neil on õigus juurnimeservereid haldavate organisatsioonidega lepinguid heaks kiita või tühistada. Seega on ka need üsna piiratud ülesanded. Ometi on teema väga suureks puhutud. Singapuris toimusid ja toimuvad senini selle teema ümber suured arutelud. See tundubki rohkem emotsionaalne teema - Snowdeni paljastused kahjustasid tugevalt USA usaldusväärsust ülejäänud maailma silmis ja siin nähakase ühte võimalust vähendada USA kontrolli Interneti üle. Reaalselt see ju midagi ei muuda, aga turunduslikult on see USA poolt igati väärt lüke sisuliste muudatusteta pingeid vähendada. Samas on teisel pool ka nn mitte-demokraatlikud riigid, kes sooviksid hoopis ise selle rolli üle võtta. Eesmärk on, aga siiski jõuda võimalikult laiapõhjalise organini, mille puhul on aga reaalne oht, et kõik protseduurid muutuvad veel aeganõudvamaks. Lühidalt on minu arvates USA seda rolli korralikult täitnud, praegust sagimist vaadates pole üldse võimatu, et 30 septembriks 2015 ei jõutagi mõistliku lahenduseni ja ega sellest ilmselt midagi katki olekski.

Uute ülddomeenide tulekuga on ICANN võtnud terava tähelepanu alla ka WHOISi protokolli ja andmete kvaliteedi. Täna on vastav regulatsioon nõrk, suured registrid nagu Verisign, mis haldab muuhulgas .com ja .net tippdomeene, peab nende jaoks õhukest WHOIS andmebaasi. See tähendab, et baasis on vaid hetkel kehtivad andmed ning ajalugu ei säilitata. Samas on ajalugu oluline vaidluste korral. Ka andmete anonümiseerimine ehk reaalse domeeni omaniku andmete asendamine vahendajaga nagu näiteks registripidaja andmetega, on suhteliselt levinud, kuid reguleerimata praktika. Üldse on WHOISis olevate andmete kvaliteet nende õigsust ja ajakohasust silmas pidades pigem nõrk. Uute ülddomeenidega püüab ICANN seda olukorda muuta. Väljatöötamisel on uus protokoll RDAP ning sinna juurde on ICANN välja pakkunud keskse ICANNi halduses oleva andmebaasi, kuhu kõik registrid oma andmed kokku saadavad. Tänaseks on see moondunud siiski millekski p2p võrgustiku laadseks, kus keskserver lihtsalt vahendab päringuid. Kuulates toimunud arutelu jäi minu jaoks enim kõlama mure plaaniga keelustada proksi teenused ehk anonüümsed WHOISi andmed. Võimalust varjata domeeni tegeliku omaniku andmeid kasutatakse palju näiteks blogijate poolt riikides, kus demokraatia ja sõnavabadusega pole kõik päris korras. Seal tehakse seda puhtalt enesekaitseks. Tegemist on küll vaid ühe ja väga kitsa näitega nö andmedoonori kasutamiseks, kuid probleem sellegi poolest ja tundus, et plaani eestkõnelejad polnud selleks päris valmis, sest huvitav oli kuulda reaktsioonina vastust, et ehk ei peaks olema keeld siis absoluutne ja sisaldama erandeid… Taoliste erandite kontroll ja haldus on aga ilmselgelt bürokraatlik õudusunenägu.

Kuigi see regulatsioon meid kui riigitunnusega tippdomeeni otseselt ei puuduta, on RDAP protokollina huvitav lahendus, mis paljuski kattub minu nägemusega WHOIS tänapäevasest lahendusest, jättes igasuguse tsentraalse andmebaasi idee kohe kõrvale. IDN ehk kohalike tähestike tugi, võimalus reguleerida ligipääsu andmetele vastavalt kasutaja tuvastatuse tasemele ja profiilile ning RESTil põhinev liides peaksid kõik tegelikult juba ammu olemas olema.

Lõpetuseks veel mõned killud Singapuri IKT poliitikast ja arendusest - vähekindlustatud peredele pakutakse võimalust soetada uus personaalarvuti soodushinnaga ning koos tasuta lairiba internetiühendusega. Toimuvad IKT alased koolitused nn vanematele ühiskonnakihtidele. Gigabit internet on viidud 95% kodudesse ja teenuse hind on toodud toetustega alla umbes 30€ kuus. Riiklikult tegeletakse aktiivselt ka opendata algatusega - avalikult on juba kättesaadav 8700 andmekogu ja kibe töö käib edasi. Usun, et Eesti tiigril on sealt nii mõndagi õppida alustades kas või sellest, et nähtaks oma ninaotsast kaugemale ja ei keskendutaks vaid lühiajalisele otsesele tulule, mida teatud riigiasutused kogutud andmete müügist saavad.

Tagasi seekordsele üritusele vaadates saan tõdeda, et saadud kontaktid, õhtustel vabas vormis koosviibimistel kogutud mõtted on kindlasti palju väärt ja abiks ka .ee arendamisel. Usun, et mul õnnestus seal ka Eestit ICANNi kogukonnale nähtavamaks teha ning teadlikust meist ja meie tegemistest tõsta. Kuid sellegi poolest jätan nüüd rahuliku südamega järgmise ICANNi ürituse vahele - 3 korda aastas sealt sellist väärtust tagasi tuua ei ole reaalne.