Uudised, sündmused ja blogi

ICANN59: .est

Sellele probleemile juhiti aktiivselt tähelepanu nii riikide ja ccTLDde esindajate, kui ka GACi juhi poolt. Vastulause muidugi oli gNSO poolt, et hetkel tegutsetakse teadmisega, et ccTLD ruum on vaid kahetähelised, kõik muu on gTLD teema. Mille peale ka osa toast kahisema läks.

Hingerahu selles küsimuses pakub ICANNi juhatuse senine praktika, kus loomulikult kuulatakse ära kõikide osapoolte seisukohad, aga erilist tähelepanu pööratakse just GACi, kui riikide valitsuste esindajaid ühendava töögrupi, seisukohale. Garantiid muidugi ei ole, ICANN on selle eest ka kõvasti kriitikat saanud, aga päris risti vastu GACi ja ccNSO seisukohti otsuseid siiski tõenäoliselt ei tehta.

Konsensuse otsimisel on ses mõttes omad head ja vead. Praegust kolmetäheliste seisukohtade vahelist lõhet vaadates on pigem tunne, et midagi ei muutu. gNSO ei taha näha ccTLDdega sarnaste uute tippdomeenide teket. Ettevõtjate jaoks on probleem riigitunnusega domeenide vabadus innoveerida, mis annab olulise konkurentsieelise detailideni ICANNi poolt reguleeritud ülddomeenide (gTLD) kõrval. Riigid ja ccTLD haldurid aga ei soovi anda ära kontrolli potentsiaalselt riikide huve või riigitunnusega tippdomeene ohustavate kombinatsioonide üle.

ccNSO ehk riigitunnusega tippdomeene haldavaid organisatsioone ühendavas töögrupis pole teemaga eriti kuskile jõutud. Endiselt oodatakse kogukondade ülese riigitunnuste tippdomeenidena kasutamise võimaluste uurimise töögrupi lõpparuannet. Siiski korraldati kiirhääletus, et selgitada kohalviibijate meelsust kolmetäheliste vabastamise osas. Enamus olid tänaste piirangute säilitamise poolt, st et keegi ei saa ISO3166 kolmetäheliste loendisse kuuluvaid ning ISO riiginimede rahvusvahelisi ja kohalikus keeles versioone domeenidena registreerida. Põhjus küsimuse püstituses, mis keskendus koodide ja nimede lubamist ülddomeenina gTLD regulatsioonis.

Töögrupi eestvedajad näevad jätkuvalt vabastamist võimalikuna sarnaselt eelmise gTLD registreerimise ringi geograafiliste registreerimise mudelile, mis eeldas vastava riigi või omavalitsuse protesti puudumist (non-objection letter). Õnneks juhiti ruumis kohe tähelepanu lähenemise nõrkusele - selline kiri mõjutab parimal juhul vaid registrit, kuid registripidajad on oma äritegevuses täiesti vabad müüma ja tegema mida tahes, et domeenide müüki edendada. Puudu on mehhanismid ja protsessid, mis jõustuvad siis, kui selgub, et hoolimata delegeerimise hetkel antud lubadustest on reaalsus hoopis midagi muud. Minimaalselt peab olema kolmetäheliste ja riiginimede puhul aluseks riigi luba vastava tähekombinatsiooni kasutamiseks konkreetse organisatsiooni või haldaja poolt kokkulepitud tingimustel ning mille rikkumisega kaasnevad sanktsioonid kuni tippdomeeni äravõtmiseni.

Mina näen siin ainsa võimalusena, et nõusoleku saavad vaid kaubamärgi omanikud, kellel oleks siis keelatud tippdomeeni alla avalik registreeringute pakkumine. Vaid nii oleks tagatud mõistlikult riiklike huvide ning seniste ccTLD-de kaitse.

GACi seisukoht on jätkuvalt, et kuni pole konsensust, ei tohi midagi senise kasutamist blokeeriva poliitika juures muuta. Samas rõhutati korduvalt juba 2009 aastal välja öeldud seisukohta, et riikide jaoks tähendusrikkad nimed ja koodid ei peaks olema osa gNSO vaid ccNSO poliitikast - teisisõnu tuleb neid käsitleda nagu tänaseid riigitunnusega tippdomeene. See ühtib täpselt meie arvamusega.

GAC moodustas pärast Durbani kohtumist 2016 sügisel oma töögrupi geograafiliste domeeninimede kaitsmise arutamiseks. Meie kahjuks sellest osa ei võta, sest Eestil puudub aktiivne ja alaline liige GACis.

Uue lähenemisena selles küsimuses korraldas gNSO mitu avalikku kohtumist, mida viisid läbi nn professionaalsed konsensuse otsijad. Ei jõutud konsensuse lähedalegi, kuid värske ettepanekuna pani gNSO ette luua uus tasakaalustatud töögrupp, mille juhtorganis oleks kõigist olulistest huvigruppidest (ALAC, ccNSO, gNSO, GAC) üks esindaja ning neile lisaks igast ühest veel kuni 5 liiget. Sellegi poolest on see jätkuvalt gNSO initsieeritud ja juhitud ja vaatab asju kitsalt uue gTLD registreerimise ringi kontekstis. Saab näha.

Järgmiste uudiste ja mõteteni! Lugeja omad oodatud postituse alla kommentaarina.