Uudised, sündmused ja blogi

Kaks nädalat !! Internetita - netisõltlane?

25 aastat tagasi oli internet midagi uskumatut, midagi ülivõrdes. Nüüd on see, midagi, mida ei pane tähelegi, kuid selle puudumine on võimatu. Kas saame tegelikult aru või analüüsime kui palju me tänapäeval Internetti kasutame ja sellest sõltuvuses oleme? Pole elektrit, pole ühendust, pole internetti, pole Sind selle maailma jaoks olemas.

Mida Internet meile andnud on? Lisaks lugematutele võimalustele suhelda inimestega, kasutada mugavaid teenuseid, on ta tegelikult meile andnud kiiruse ehk rohkem aega. Kuid, kas see on ikka tegelikult nii? Kas meil on rohkem aega, rohkem vaba aega? Me saame suhelda paljudega korraga, lühidalt, kiiresti, lahendada oma igapäevased finants- ja töökohustused oluliselt kiiremini. 

Kas keegi kujutab ette seda, et ühtegi toodet, selgitust, kas või meie domeenireegleid, ei ole kodulehel üleval? Kui palju kõnesid oleks sellel juhul vaja teha ja vastu võtta, et saada või anda infot? Kas Sa kujutad ette remondi tarvis tervet nädalavahetust sõitmist kõikvõimalikesse tehnika- ja ehituspoodidesse. Või .ee domeeni registreerimiseks teenusepakkuja kontorisse minekut? Mina ei kujuta. Sabas seismine on üldiselt, kui igasugused hullud päevad ja muud rallid välja arvata, meie jaoks minevik.

Kuid, kas meie tööviljakus on sellega tegelikult tõusnud, et me saame interneti vahendusel lahendada ülesanded oluliselt kiiremini? Või, kas me kasutame seda vaba aega, mis meile tekib mingil muul viisil kui interneti lehitsemiseks? Kui palju oled Sina jäänud kuhugi hiljaks, kas või koosolekule, sest oled jäänud kirjutama mingit e-kirja või unustanud ennast Youtube või Google-sse? Kui palju läheb meil näiteks välja sööma minnes aega kuni tellimuse esitamiseni rohkem kui siis, kui nutitelefonid polnud meie maailma vallutanud? Kui palju veedad Sa õhtul töölt koju minnes aega taas arvutis, olles seda tegelikult teinud juba enne ligi 8 tundi? Üks mõte või meeldetuletus, mis ma sellest eksperimendist kaasa võtan on see, et ei ole vaja 24 tundi jooksutada töökirju, sotsiaalmeedia kanaleid ja muud sellist. Loomulikult, kõik oleneb taustsüsteemist, soovidest ja kes teab millest, kuid puhkust tahame meie ja tahavad ka teised. Kas Sa suudad olla koguaeg 24 tundi võõra inimesega ühes väikeses ruumis? Ei? Siis puhka ja lase ka teistel puhata. Siin mõtiskluses on rohkem küsimärke kui vastuseid, kuid viimaseid teab igaüks ise.

Teine asi, millele pikka aega mõelnud polnud on tõsiasi, et virtuaalsel teel on oluliselt lihtsam suhelda - vastata eitavalt, anda ülesandeid või valida aega, millal vastata. Näost näkku suhtlemine võib anda väga hea mõjutuseelise - mõjustav kommunikatsioon. Kehakeel, miimika, reaktsioonid võimaldavad tõlgendada palju rohkemat kui üks e-kiri. Kui kolleeg tuleb küsima, paluma, siis on oluliselt raskem öelda “ei, vabandust, ma ei saa aidata” kui e-kirjale vastamine lihtsalt edasi lükata või keelduda. Selle kahe nädala jooksul suhtlesin ühes päevas oma töökaaslastega rohkem kui igas tavalises päevas selle ligi 5 aasta jooksul. Ühelt poolt võttis ühenduse puudumine minult võimaluse olla operatiivne, kuid andis võimaluse olla produktiivne. Probleemid ja ülesanded said lahendatud ühe lühikese koosoleku või telefonikõnega, tavaliselt läheb selleks üks kuni üsna mitu e-kirja. Tsiteerides oma keskkooli aegselt matemaatikaõpetajat: "See on nüüd see koht, kus tasuks natukene mõelda".

Küsimus, mida peale seda kogemust ehk enim küsiti oli see, kas nüüd on "internetidieet" igaveseks läbi? Ekstreemsused kindlasti. Kuid igatsus paneb mõtlema ja igatsus teeb head. Soovitan!

Eksperiment oli osa "Interneti Päev 2015" konverentsist, mida EIS korraldas 11. mail tehnoloogianädala Estonian ICT Week raames. Videolõiku eksperimendist saad ka vaadata Ringvaatest. Interneti Päev 2015 ettekannete videod leiad SIIT.