Uudised, sündmused ja blogi

Uus aasta toob uues kuues .ee reeglistiku

Meil on kõikidele Su küsimustele vastused olemas! Domeenindusega seotud regulatsioon muutub veelgi lihtsamaks ja paindlikumaks, andes võrdsed võimalused kõigile. Kuidas? Loe edasi!

Enam pole vaja anda meile oma postiaadressi!
Üks oluline muudatus on kaotada ära postiaadressi küsimise nõue. Kuna Eesti Interneti SA (EIS) kohustus on koguda domeeniomanike kohta infot väga minimaalselt, siis oleme jõudnud järelduseni, et täna puudub sisuliselt vajadus aadressi andmeid kasutada. Seetõttu muudame domeeni registreerimise lihtsamaks ja tulevikus enam enda kohta postiaadressi avaldama ei peagi! Siiski tuleb domeeniomanikul olla eriti valvas ja tagada, et juhul, kui temaga on vaja ühendust võtta, on avaldatud e-mail ja telefoninumber õiged. 

Domeenile ei pea lisama nimeservereid, et see netis kättesaadavaks teha!
Samuti ei pea tulevikus enam domeeni registreerimisel lisama domeeni külge kahte seda teenindavat nimeserverit. Tundub keeruline? Seletan lahti- sisuliselt võimaldab nimeserver leida üles kasutaja domeeni internetist, vahendades domeeni IP-aadressiks. Aga juhul, kui domeeni registreerijal puudub huvi enda domeeni realiseerida (nt koduleht luua, s.t teha domeen avalikuks), vaid üksnes registreerida domeen ilma kasutusele võtuta (nt kaitsta enda kaubamärki või ettevõtte nime), siis tänane regulatsioon seda ei võimalda. Tihti ei ole ka domeeni registreerimise hetkel registreerijad veel valmis oma domeeni kasutama hakata - pole kodulehte, pole e-posti teenust, on alles vaid idee. Uue regulatsiooniga annamegi teadlikule registreerijale võimaluse otsustada, kas ta soovib oma domeeni üldse internetis kättesaadavaks teha ja kasutama hakata, mistõttu nimeserverit kohe domeeni registreerimisel lisama ei pea. Need tuleb lisada alles siis, kui on soov domeen internetis kättesaadavaks teha. Sarnaselt tegutsevad ka Rootsi ja Tšehhi domeeniregister.

Registreeri .ee domeen lühemaks ajaks kui aasta
Lisaks loome registripidajatele võimaluse pakkuda domeeni kasutajatele lühemaid ja pikemaid registreerimisperioode (see pole kohustuslik). Kui täna on domeeni võimalik registreerida üksnes 1-3 aastaks, siis tulevikus on seda võimalik registreerida 3/6/9 kuuks ja 1-10 aastaks. Alla aastased perioodid ongi mõeldud just lühiajaliste projektide jaoks, kus kapitali ja kindlust vähe, või kui domeeni soovitaksegi vaid lühiajaliselt kasutada. Näiteks võimaldavad seda ka hollandlased - oleme täna uurinud nende kogemust ja saanud kinnitust, et seos kuritegevuse ja lühikeste registreerimisperioodide vahel on olematu ja rohkem probleeme võrreldes aastaste registreerimisperioodega pole! Samuti on CENTRi uuring (kahjuks konfidentsiaalne) kinnitanud, et hind ja registreerimisperiood pole otseses seoses domeeni kuritarvitamisega. 
Seega kriitika lühikeste registreerimisperioodide pihta, mis justkui avab ukse kuritegelikule maailmale, on minu hinnangul veidi liialdatud. Kui pahatahtliku domeeni registreerija huvi on avaldada enda kohta võimalikult vähe andmeid, siis EIS lubab domeeni registreerida vaid juhul, kui isik on tuvastatud (s.t peame teadma, kes on domeeni taga, kusjuures enamik riike seda ei tee). See tähendab, et pahatahtlik isik ei saa .ee domeeni registreerides jääda konfidentsiaalseks - tegemist on tema tegevust piirava nõudega, mis kuritegeliku kampaaniat ilmselgelt takistab. Kui domeen on registreeritud valesti, nt pole kasutatud PayPal Verified kaudu autentimist, võib EIS domeeni mitte registreerida või kustutada. Samuti juhul, kui teame, kes on isik domeeni kuritegeliku tegevuse taga - on need andmed avalikud ka õiguskaitseorganitele. See tähendab, et tegemist on üpris rangete sanktsioonidega, mis pigem takistab kuritegeliku tegevuse levitamist .ee tippdomeeni taga. Lühikesed ja pikad registreerimisperioodid muutuvad kättesaadavaks alates 1.maist 2017.

Lühematest perioodidest kirjutas täpsemalt EISi arendusjuht Timo oma blogipostituses. 

Kuidas lahendada olukorda, kus tehniliselt võimekamad registreerijad napsavad domeene?
Samuti on üheks probleemiks EIS-i tegevuses olnud, et nn ihaldusväärsed kustuvad domeenid saab tehniliselt võimekam registreerija (nim. ka drop catcher) endale pea samal sekundil, kuid domeen vabaneb. Seda on olukorras, kui domeeni kasutajat on teavitatud temale kuuluvast kustuvast domeenist korduvalt, kuid ta pole 45 päeva jooksul enda domeeni pikendanud. Sellisel juhul läheb domeen kõigile teadmata kellaajal avalikuks ja on “kes ees, see mees” põhimõttel kättesaadav. Kahjuks reaalselt see praktika ei toimi ja tehniliselt võimekam registreerija napsab domeeni selle vabanemise sekundil endale. Kas selline praktika on siis sobiv lahendus nendele, kes tahavad ka vabanevat domeeni endale saada? Ilmselt nõustute, et mitte.
Seetõttu alustas EIS arutelu drop catchingu vastu võitlemise teemal .ee registripidajatega juba eelmise aasta lõpu ümarlaual, samuti toimusid arutelud EIS-i siseselt ja nõukoguga, valdkonna koosolekutel CENTRis (s.t spetsialistidega teistest domeeniregistritest) ning hiljuti veelkord ka registripidajatega eraldi. Analüüsi tulemusena jõuti seisukohale, oksjonikeskkond on hetkel parim katse, kuidas kustunud domeenide soetamisel luua samaväärsed võimalused kõigile. 

Domeeniomanike huvide eest seisjana leiame, et ka tehniliselt vähem võimekam osapool peab saama võrdselt drop catcheriga võistelda. Just oksjon on selleks hea lahendus, kuna selle kaudu on võimalik domeeni soetada vastavalt isiku väärtushinnangule. Kindlasti ei nõustu siinkohal kriitikaga, et oksjon teeb spekulandi töö lihtsamaks - spekulandi huvi on ju domeen soetada võimalikult odavalt, kuid oksjonil peab ta selle eest tasuma juba väärtusele vastava hinna. Jah, ta võib teada saada, mis on selle domeeni tegelik hind turul, kuid selliselt oksjon kohe kindlasti ei soodusta spekulandi tegevust. Vastupidi, ta ei saa tulevikus enam domeeni soetada odavama hinnaga ja tehnilise eelisega samal sekundil, kui domeen vabaneb, vaid spekulant peab maksma domeeni eest tasu, mis see tegelikult turul väärt on. Kas spekulant seda ka siis on nõus tegema? Isiklikult kaldun arvama, et mitte, sest kasumi marginaal väheneb tal sellisel juhul ju oluliselt.

Oksjonikeskkonda on kavas rakendada 2017 II pooles.

Kas domeeni saab ka pärida?
Lisaks võimaldab uus regulatsioon domeeni pärida. See tähendab, et juhul kui eraisikust domeeniomanik sureb, saab tema pärija taotleda pärimisdokumendi alusel (notariaalselt tõestatud akt) domeeni enda nimele. Juhul, kui pärijaid on mitu, tuleb neil omavahel vastavalt pärimisõiguse üldpõhimõtetele otsustada, kes domeeni omanikuks saab - alati on võimalus, et domeenile jääb mitu haldajat (halduskontakti), s.t kõik pärijad saavad sisuliselt domeeniga olla seotud. 

Soovid saada .ee registripidajaks? Alljärgnev on Sulle!
Samuti loob uus regulatsioon .ee registripidajaks saamise huvitatud isikutele soodsamaks. Pärast jõustumist ei kogu EIS enam registripidajatelt tagatisdeposiiti summas 1200 eurot (mida võis üksnes lepingurikkumiste puhul rakendada), vaid see summa tuleb tulevikus tasuda ettemaksuks. See tähendab, et 1200 eurot saab iga registripidaja kasutada domeenide registreerimiseks ja pikendamiseks, lepingurikkumiste puhul jääb leppetrahvi nõue lepingusse ikka sisse, kuid selle nõuame registripidajalt välja rikkumise korral eraldi nõudega, mitte ei arva deposiidist maha. Samuti lisasime lepingusse punkti, et nt juhul, kui registripidaja ei tasu rikkumise olukorras trahvi, võib EIS keelata tal kuni tasumiseni uute domeenide registreerimise.  

Domeenivaidluse menetlus muutub kiiremaks!
Veelgi enam, ka domeenivaidluste komisjoni (DVK) menetlus muutub kiiremaks. Nimelt tuleb vastaspoolel vastata vaidlustusavaldusele mitte 20, vaid 14 päeva jooksul. Samuti peab komisjoni liige tegema otsuse mitte 1 kuu, vaid 20 päevaga. Ilmselgelt on tulevikus tegemist veelgi efektiivsema menetlusega! 

EIS-i nõukogu on kinnitanud uued .ee domeenireeglid, registrilepingu ja DVK reglemendi, mis jõustuvad 1. jaanuarist 2017 ja uued registreerimisperioodid domeenireeglites 1. maist 2017. aastal. Pikem tekst muudatustest on kättesaadav siit. 

Head .ee registreerimist!