Uudised
.ee ja domeenindusega seotud uudised
Nordic Domain Days 2024
NDD lahutamatu (ja võiks ka öelda, et kõige olulisem) osa oli selle sotsiaalne keskkond ning võimalus luua uusi tutvusi ja jagada teiste külastajatega enda saavutusi ning lahendusi. Programmi raames lavale jõudnud esinejad olid vaieldamatud valdkonna eksperdid ja pikaaegsed praktikud.
Ürituse juhatasid sisse domeenituru ülevaated, seda nii ICANNi kui ka Rootsi .se registri poolt. ICANNi põhifookuses oli, nagu viimasel ajal juba tavaks, uus gTLDde ehk ülddomeenide turule toomise voor, mille ettevalmistused on hetkel aktiivselt käimas. Uued ülddomeenid jõuavad avalikkuseni plaanide kohaselt 2026. aasta aprillis. Rootsi registri ülevaates saime aga teada, et planeeritakse .ee registri eeskujul kustuvate domeenide turule toomist domeenioksjonite vahendusel - seega on tasahaaval hakanud järjest enam registreid võtma EISi lahendustest eeskuju (Tšehhi register näiteks lansseeris vaid mõned päevad peale üritust enda domeenioksjoni keskkonna). Nagu juba varasematel üritustel rõhutatud, on .se fookus läinud eelkõige domeenide kvantiteedi kasvatamiselt kvaliteedi suurendamisele. Kõlama jäi ka mõte, et kui domeeni registreeringu pikendamise maksumus võiks olla madalam, siis registreeringu enda kõrgem tasu toob kaasa registri parema kvaliteedi
Räägiti ka kollektiivide mitmekesisuse vajalikkusest ning kaasatusest tõhususe suurendamisel. Lavalt ei puudunud ka AI ja interneti tuleviku käsitlemine. Huvitava teemana oli sisse toodud domeenide väärtus järelturul ning seda mõjutavad aspektid. Järelturul lähevad kõige paremini kaubaks nimed, mis sisaldavad kahte kuni viite tähemärki, kuid loomulikult mängib rolli ka nime tähendus, eksklusiivsus ning domeenilaiendid. Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud domeenilaiendite .app, .oi ja .ai hinnad, viimane neist on tingitud ühetähelisest nimest (näeme seda ka ühetäheliste .ee domeenide oksjonite võidupakkumiste puhul). Kuigi domeenidesse investeerimine pole Eestis väga palju kajastust leidnud valdkond, siis laias maailmas leidub inimesi, kes on nendest loonud lausa oma “investeerimisportfelli” ja tegelevad aktiivselt nende kauplemisega.
Jutuks olid ka mitmed päevakajalised teemad nagu DSA ning NIS2. Kui NIS2 on teema, mis on olnud iga viimaste aastate konverentside kavas, siis sel korral sai lohutusena teada vaid seda, et NIS2 regulatsioonide seadusesse jõudmisega on kimpus enamik Euroopa riikidest (lõppfaasi on sellega jõudnud vaid kolm liikmesriiki). Kuna paljudele teenusepakkujatele tähendab see vajadust muuta enda protsesse ja süsteeme, siis arusaadavalt on veel palju segadust ning ootusärevust tuleviku ees.
Teema jätkuks räägiti ka isikutuvastusteenustest, nende hulgas oli ka EISi arendusjuht Timo ning eeID. Lisaks tuli jutuks ka selle valguses püstituvad küsimused - näiteks andmete kogumise register-registripidaja süsteemis, mis peaks GDPRi alusel järgima minimaalsuse põhimõtet ning seega vältima andmete kogumise kordusi. Kahetasandilise domeeni registreerimise puhul kogub andmeid aga nii register kui registripidaja, mis läheb põhimõttele aga vastu ning mille ideaalseks lahenduseks oleks vaja luua kahe asutuse vahel toimiv ja koordineeritud andmete kogumise ning jagamise süsteem. Alternatiivina pakkus .de register välja, et andmete kogumise kohustus saaks jääda ka ainult registripidaja õlule. Nende sõnul on NIS2 näide sellest, kuidas suurema eesmärgi nimel on loodud uusi reegleid kehtestatud direktiiv, kuid millele täitmiseks vajalikud lahendused ja tööriistad on vaja igal riigil ning ettevõttel endal leida. Kui esmapilgul ei tohiks selles midagi keerulist olla, tekitab see suurt peavalu neile ettevõtetele, kes tegutsevad mitmetes riikides - neid on paraku domeeninduses aga palju. Loota saab vaid piisavale üleminekuperioodile ning paljud registrid teevad endast kõik võimaliku, et enda registripidajatele vajalikku tuge pakkuda.
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi
Uuring: domeeni pikendamise mõjurid
CENTR, Euroopa tippdomeenide katusorganisatsioon, viis hiljuti läbi uuringu, mille fookuses oli domeenide registreeringute pikendamine ning seda mõjutavad asjaolud. Vaatame lähemalt analüüsi tulemusi ning .ee positsioneerumist.
Internetti kasutab üle 92% leibkondadest: kuidas saavad sellest kasu ettevõtjad?
Statistikaamet avaldas hiljuti ülevaate eestlaste interneti kasutamise harjumustest. Selgub, et kõige enam kasutatakse interneti erinevate veebiteenuste jaoks ning kõige suurem kasutajaskond on 16–54-aastaste seas.
"Ehe Eesti" nimekonkurssi rahvahääletus
“Ehe Eesti” on tänavu juba üheksandat korda toimuv nimekonkurss, mille eesmärgiks on väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte-, rahvusdomeeni nimesid ning kaubamärke. Millised on parimad ning kõige eestimaisemad nimed? Nüüd on sinu kord kaasa rääkida!
Kommentaarid