Uudised

EuroDIG - interneti rollist keerulistel aegadel

Tampere Ülikoolis toimunud konverentsi juhatas sisse Soome Interneti Foorum, mis on meie juuni alguses toimunud Interneti Päeva analoog. Peamisteks fookusteemadeks olid andmete kapitalism, tehisintellekti kasutamisega seotud eetilised küsimused ning jagatud sotsiaalmeedia platvormid. EuroDigi programmis käsitleti lisaks Ukraina sõja õppetunde, interneti fragmenteerumist ning mõju keskkonnale ja digikoostööd Euroopa ja Aafrika vahel. Lisaks esitlesid enda sõnumeid internetikogukonna YouthDigi programmis osalenud noored.

Andmetest on saanud digiajastu uus vääriskaup. Nende abil kujundatakse ja arendatakse uusi teenuseid ning tooteid võttes arvesse tarbija harjumusi ja eelistusi. Andmed on ka oluline sisend riikide juhtimisel ning demokraatia arendamisel, lisaks tehisintellektil (AI) põhinevate lahenduste loomisel. AI lahendustega kaasnevad aga mitmed eetilised küsimused ning on selge vajadus selle reguleerimise osas. Eetiliste piiride paika panemise eelduseks on ühiskondlikud kokkulepped ning jagatud eetilised väärtused. Tehnoloogiat peab kasutama inimkonna hüvanguks, säilitades seejuures meie vabadused ja õigused. Ohtu ei tohi see kujutada inimestele, loomadele ega ka keskkonnale. Seetõttu on oluline järgida neid põhimõtteid kogu AI süsteemi elutsükli jooksul ehk alates kontseptsiooni loomisest kuni selle kasutamise lõppemiseni.

Tehnoloogia areng ning AI pakub meile lugematul hulgal uusi võimalusi, kuidas edendada elu ja heaolu. Üheks näiteks on meditsiin, kus AI aitab andmete kiire ja täpsema analüüsi tulemusena jõuda kiiremini ja täpsemalt diagnoosini. Ennustada suudab see erinevate haiguste kulgu ning pakkuda patsiendile kõige optimaalsemaid ravimeetodeid. Lisaks kujundab ta ka meie infotarbimise harjumusi. Kui tavapäraseks praktikaks on saanud ekraanidel kuvatavate reklaamide personaliseerimine vastavalt kasutaja sirvimisajaloole, siis Soome rahvusringhäälingl YLE arendab lahendust, mis näitab inimestele uudiseid, mida nad tavapäraselt ei vaataks. Eesmärgiks on tarbitava info tasakaalustamine, mis on eriti oluline kriisiolukordades.

Muutumas on ka sotsiaalmeedia platvormide olemus. Kui oleme praeguseni harjunud olukorraga, kus need on suureks paisunud eraettevõtete kätes, siis viimastel aastatel on hakanud pead tõstma Fediverse. Tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, mille kõige tuntum näide on Twitteri analoog Mastodon. Taoline detsentraliseeritud lähenemine võimaldab vältida platvormide poliitiliseks muutumist ning põhjendamatut inimeste vaigistamist ja sõnavabaduse piiramist. Kuigi ekspertide sõnul on tegemist praegusest parema alternatiivina, on nende sõnul ka Fediverse-il kitsaskohti, millega tuleb aegsasti tegeleda.

Sõda Ukrainas on toimunud juba üle aasta ning olulist rolli mängib seal ka internet. Esmajoones on see oluline viis info edastamiseks nii sõjaüksuste kui tsiviilisikute vahel. Lisaks aitab see edastada uudiseid ja suhelda välismaailmaga. See on põhjuseks, miks infrastruktuuri hävitamine on olnud üheks sõjapidamise sihtmärgiks. Kui enne sõda oli Ukraina ühe kõige parema lairiba katvusega riik Euroopas, siis nüüdseks on lakanud kahjustuste tõttu töötamas 83% võrgust. Suure abikäe on ühenduse tagamisel pakkunud Starlinki kosmoseinternet. See on kõnekas näide sellest, et peame üheskoos toetama Ukrainat lahendustega, mida neil päriselt vaja läheb.

Internet ja AI on lisaks võimsaks relvaks infosõjas. Kui ühest küljest võimaldavad tehnoloogilised lahendused olla meil omavahel paremas ühenduses ja seda globaalsel tasandil, siis selle varjukülg on suurenenud tehis- ja valeinfo hulk. Sõjas on suurenenud propaganda hulk (ja seda erinevates Euroopa riikides) ning kasutusel on deep-fake lahendused, mida on pea võimatu pärisest eristada. Ennustatakse, et 2025. aastaks on lausa 90% internetis tarbitavast sisust tehislik. See toob aina teravamalt päevakorda digikirjaoskuse tähtsuse ühiskonnas. Näiteks Soomes on digikirjaoskust arendatud juba aastaid ning keskne roll on selles haridussüsteemil ja õpetajatel. Koolide õppekavades on valdkonnaga seotud õppeaineid igal aastal ning sel viisil luuakse laiapõhjalised teadmised ja harjumus enda arendamiseks. Täiskasvanute seas on tänu sellele populaarsed raamatukogudes käimine ning uute teadmiste omandamine näiteks kultuuriüritustel. Igapäevases uudisvoos on olulisel kohal faktikontrolli teostavad platvormid.

Loendamatul hulgal uusi digilahendusi jätab oma jälje aga ka keskkonnale. Kuna Euroopa Liidu tasandil luuakse keskkonnakahjude vähendamiseks regulatsioone, oleme nendest aina teadlikumad ning ettevõtetel on surve enda jalajälje vähendamisega varasemast enam tegeleda. Peamine ressursitarbija on kasutatavate seadmete ehitamine, selle üheks kõige kulukamas osaks on väärismetallide kaevandamine. Seetõttu on oluline nii tehnikaseadmete taaskasutamine kui ümbertöötlemine. Selleks, et oleks hea ülevaade nende mõjust keskkonnale, on vaja nii seadmete kui digilahenduste keskkonnamõjude osas ühtseid ning võrreldavaid mõõdikuid. Näiteks saaks selle abil kindlaks teha kui suurt mõju avaldab keskkonnale näiteks e-maili saatmine, veebikõne tegemine või protokolli kirjutamine. Keskkonnasäästliku tuleviku nimel peame kõik andma oma panuse. Lisaks on oluline kujundada terviklik ülevaade IKT valdkonna mõjust keskkonnale ning leida viise, kuidas mõju vähendada globaalsel tasandil. 

EuroDIGi konverentsi ning programmi kohta saab lähemalt lugeda: https://www.eurodig.org/