Uudised

Globaalse domeenituru ülevaade

Kõige suurem osa domeenidest on registreeritud .com laiendiga, kokku 161 miljonit ehk 42% kõikidest internetinimedest. Hoolimata sellest, et .com hoiab jätkuvalt turuliidri positsiooni, on selle domeenide koguarv vähenenud viimase aasta jooksul ligi 2 miljoni võrra. Samal ajal on populaarsust kasvatanud  näiteks ülddomeenid ja riikide tippdomeenid.

Domeenide kasv ja muutused maailmas

Aprilliks kujunes 300 suurima domeeni (nii riigipõhised kui ka muud) mediaankasvuks 3,6% - see on suurim alates 2022. aastast. Siiski ei ole kasv ühtlaselt jaotunud - näiteks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid näitasid suurimat hüpet 3,7%lise kasvuga, mis on lausa kaks korda suurem võrreldes varasema aastaga.

Ladina-Ameerikas on sama näitaja aga 1,9%. Ka ülddomeenid, eriti 100 suurimat, näitasid tugevat kasvu, jõudes lausa 7,0%ni, mis on mõnevõrra väiksem kui aasta alguses saavutatud 7,8%line tipptase.

Euroopa domeeniturg: stabiilne, aga aeglustumas

Euroopa domeeniturul olid tulemused veidi tagasihoidlikumad. Kümne suurima Euroopa tippdomeeni kasv langes -0,15% peale, mis tähendab, et uusi domeene loodi vähem kui vanu kustus. Laiemas vaates, ehk 30 suurema Euroopa domeeni seas, jõudis see siiski positiivse näitajani ehk 0,45%ni.

Uute registreeringute tase on jäänud varasemaga võrreldes tagasihoidlikumaks. Näiteks registreeriti iga kustutatud domeeni kohta vaid veidi üle ühe uue. Samas pikendavad praegused domeeni omanikud enda registreeringut aktiivselt - pikendamise määr on jäänud üle 85%. Seega leiavad olemasolevad domeenid kasutust ning seda pikaajalises plaanis. Interneti ja selle turvalisuse vaatest igati hea näitaja.

Domeenide kasutamine

CENTRi poolt tehtud ülevaade toob välja, et 43% Euroopa domeenide taga on toimivad ja sisustatud kodulehed. 27% domeenidest on kas pargitud või ainult osalise sisuga, näiteks tekstiga "leht valmib". 31% domeenidest ei sisalda aga nähtavat sisu.

Tugeva sisuga lehti iseloomustavad ka tehniliselt paremad näitajad: 84% neist toetavad e-posti saatmist ja 78% kasutavad turvalisust andvaid SSL-sertifikaate. Väikese või nullsisuga domeenid kustuvad suurema tõenäosusega ning jõuavad seega ka taas turule. Arvatakse, et tehisintellekti areng võib muuta inimeste veebi käitumist ja vähendada spekulatiivsete (kasumit ootavate) domeenide väärtust. Kas muutus ka realiseerub, näitavad eesootavad aastad.

Domeenide hinnad

Euroopas on tippdomeeni keskmine hind jäänud viimastel aastatel võrdlemisi stabiilseks ehk umbes 10 euro juurde. Seega on riigi tunnusega domeenid enamikel juhtudel soodsamad, kui .com, mille hind ületab praeguseks juba 12 euro piiri. Kuigi Euroopa domeenid on endiselt odavamad, on nende hinnaeelis võrreldes .com domeeniga vähenenud: kui 2024. aastal oli see 25%, siis nüüd on see vaid 19%.

Tähtis on teada ka seda, et domeeni registreeringu pikendamise hind võib olla palju kallim kui esmane registreering. See näitab, et paljud teenusepakkujad pakuvad uute klientide saamiseks küll head soodushinda, kuid see võib tulla domeeni omaniku jaoks hilisema kulu kasvu arvelt.

Interneti domeeniturg näitab taas elavnemise märke, seda eriti Aasias ja globaalsete domeenide seas. Euroopa domeeniturg on pigem stabiilne, kuid märgata on aeglustumise märke. Ettevõtete jaoks on saanud aina olulisemaks enda identiteedi kaitsmine ning seda ka internetis läbi domeeni registreerimise. Ülddomeenid pakuvad tõhusat kaitset globaalsel turul ning riiklikud tippdomeenid kohalikul turul.  

Domeenituru kõige värskema raportida saab tutvuda siin: https://stats.centr.org/public/tld_market_report