Uudised

EuroDIG: reguleerimise ja innovatsiooni kuldse kesktee otsinguil

Konverentsi toimumiskoht Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoones tõi endaga kaasa mitmeid regulatiivse hõnguga arutelusid. On selge, et tehnoloogia arengul on mõju domokraatiale, majandusele ja ühiskonna väärtustele laiemalt, kuid peame seejuures silmas pidama, et tehnoloogia või selle rakendused ei hakkaks neid oma käe järgi ümber kujundama. Peame rakendama nutikat reguleerimist, mis ühest kaitseks ühest küljest meie väärtusi, õigusi ja turvalisust, kuid teisalt laskes ka innovatsioonil õitseda. Viimast heidetakse Euroopale palju ette, sh teeme seda tihti ka ise.

Kindel on aga see, et sotisaalpoliitiline olukord on meid toonud reaalsusesse, kus peame kriitilise pilguga otsa vaatama meie infrastruktuuridele ning toimetulekule kriisiolukordades. Seetõttu oli jutuks nii infrastruktuuri parendamine kui ka küberturvalisuse ühtlustamine, mille kõige viimaseks tulemiks on NIS2 küberturvalisuse direktiiv. Kuigi osalejad jagasid arusaama selle vajalikkusest ja eesmärkidest, jäi kõlama ka mitmeid kriitikanoote tehnilise kogukonna kaasamise vähesusest. Lisaks tunti muret ka selle üle, et direktiiviga seatud eesmärgid on väiksematele teenusepakkujatele liialt karmid, mistõttu peavad paljud neist enda tegevuse tõenäoliselt lõpetama. Seega soodustab see ettevõtete üleostmisi ja ühinemisi ning turu konkuretsi vähenemist. Paljud väiksemad riigid võivad end leida aastate pärast olukorras, kus näiteks domeeni registreerimise teenust pakuvad kohalikul turul vaid paar suuremat ettevõtet. Kuid siiski, Euroopa küberturvalisus on nii hea, kui on selle kõige nõrgemal lülil. Võib öelda, et turvalisema interneti huvides tuleb teha teatud ohverdusi.

Kogukonna kaasamise valguses räägiti ka WSIS+20 protsessi üle vaatamisest ning selle tulevikust. Mitmetasandilist kogukonna kaasamist nähakse kui edulugu ning saavutatud eesmärgid annavad tõenäoliselt vajaliku hoo sellega jätkamiseks. Arengukohtadena nähakse lisaks tehnilise kogukonna kaasamisele ka erasektori aktiivsemat osavõttu, kellel on väärtuslikud kogemused teenuste ärilisest poolest. Samuti leiti, et arutelude tulemused ja sõnumid võiksid tõhusamalt jõuda poliitikakujundajateni, et nende mõju praegusega võrreldes veelgi suurendada.

Internetihalduse valdkonna üritustel ei saa üle ega ümber ka AIst. Kuid sel korral oli teemaks hoopis selle mõju teiste tehnoloogiate arengule. Luubi all oli neurotehnoloogia, selle võimalused ning ohud inimeste privaatsusele ja kogutavate andmetele. Paljude meelel ja keelel võib olla küll tehisaru rakendamine, kuid samal ajal on tehtud neurotehnoloogias juba esimesed inimkatsetused. Taaskord on tehnoloogia areng olnud sedavõrd kiire, et seadusandlus ei jõua sellele kaasa. Kuna neurotehnoloogia kogub ja kasutab suurel hulgal inimese tundlikke andmeid, on regulatsioonid sedavõrd olulisemad.

Valdkonna ekspertide sõnul hea näide sellest, et peame tehnoloogiate reguleerimisel lähtuma inimkesksusest, mitte tehnoloogiast endast. Seda saab teha lähtudes elulistest kaasustest ning võimalikest stsenaariumitest. Samuti annab see juhised tulevikku vaataval suunal ning aitab leevendada neid ohte, mida me ei suuda ette näha. Arvatakse, et see on lahendus küsimusele: kuidas saame reguleerida midagi, mille kogu potentsiaali ei suuda me ette näha.

EuroDIG pakkus sel aastal internetivaldkonna aruteludele uut vaatenurka. Kuigi arutelu all olid teemad, mida on ka eelnevatel aastatel käsitletud, on selge, et arengud on olnud ainuüksi viimase aasta jooksul peadpööritavalt kiired. Seetõttu on kogukonna kaasamise protsessi kiirus ja tõhusus suurema surve all, et jõuaksime laiapõhjalistele kokkulepetele. 

EuroDIGi kava, arutelude kokkuvõtted ja sõnumid on leitavad lehelt https://www.eurodig.org/get-involved/