Uudised

Pilguheit Balti Domeeni Päevadele

Ürituse juhatas sisse Balti riikide registrite tutvustused, .ee viis kolleegideni EISi juhatuse esimees Heiki Sibul. Saime tutvustada nii Eesti digiriigi olemust kui .ee enam kui 5% suurust aastast kasvu. Lisaks saame uhked olla selle üle, et oleme registrina paljudele eeskujuks oma pime- ja inglise oksjonitega, valmisolekuga NIS2 direktiiviks ning toetavate teenuste, nagu eeID, pakkumisega. Lisaks peame oluliseks ühiskondlikku panust ehk IT-alaste teadmiste edendamisega seotud projektide toetamist.

EISi arendusjuht Timo Võhmar jagas EISi kogemusi DNSi turvalisust käsitlevates aruteludes - mis on võimalikud ohud, kuidas neid maandada ja toime tulla. Sellele lisaks ka DNSi blokeerimise ja tsoonifaili avalikustamisest ning viisidest, kuidas saavad erinevad osapooled DNSi turvalisusesse panustada. Üheks väljundiks on koostöö riiklike CERTidega, kes vastutavad riikliku küberturvalisuse tagamise eest. Kuigi kõikides Balti riikides on omavaheline koostöö oluline ja toimiv, leiti, et seda saab interneti turvalisuse tagamise eesmärgil veelgi paremaks muuta.

Meie jurist Helen Aaremäe-Saar astus eksperdina üles samuti kahes paneeldiskussioonis - teemadeks NIS2 direktiiv ja andmetäpsus. Nagu juba mainitud, on EIS olnud direktiivi tulekuks juba varakult valmis, olles sellega eeskujuks paljudele välisriikide kolleegidele. Oma panuse on andnud asjaolu, et Eestis on küberturvalisusesse juba aastaid tõsiselt suhtutud ning kasutajate autentimine on meie jaoks igapäevase elu lahutamatu osa. Teistes Euroopa riikides on direktiiv loonud aga suuremaid väljakutsed ning lahendusi selles valdkonnas võib olla erinevaid. Lisaks turvalisuse suurendamisele aitab NIS2 rakendamine kaasa ka domeeni registreerijate andmete täpsusele ja täielikkusele. Jagasime taaskord enda kogemusi ja lahendusi.

Ukraina kolleegid jagasid enda kogemusi ning väljakutseid .ua tippdomeeni säilitamisest ja töös hoidmisest aga sõjaolukorras. Jagati nõuandeid, kuidas saavad erinevad asutused kriisiolukordadeks valmistuda ning mida saavad teised .ua registri toetamiseks ja turvalisuse tagamiseks ära teha.

Diskuteeriti ka digiprügi temaatikat ning seda domeenide registreerimise ja kustumise valguses. Paljud asutused ja ettevõtted soetavad endale veebiaadressid erinevate kampaaniate jaoks ning tihti loobutakse neist kohe peale kampaania lõppu, kuna domeeni omamises ei näha enam väärtust, vaid pigem kulu. See toob endaga kaasa aga olukorra, kus kustuva domeeni omanikuks võib saada kolmas osapool, kes näeb väärtust domeeniga seotud kodulehel olnud liiklusest ja otsingumootori reitingust. Kui domeeni saavad edukalt rakendada selle järgmised omanikud hoopis enda kampaaniate jaoks, tuleb arvestada ka võimalusega, et seda võivad ära kasutada ka halbade kavatsustega inimesed. Näiteks saab veebiaadressile üles ehitada kampaanialehega väga sarnase sisuga lehe, mille tekst on aga lingitud aadressidega, mille kaudu kogutakse kasutaja andmed pahatahtlikel eesmärkidel. Seega aitavad kampaaniate tarbeks soetatud domeenide pikendamised panustada nii asutuse turundustegevuste optimeerimisse kui vähendada küberkuritegude hulka.

Konverents sai punkti aruteluga DNSi tulevikust. Arutleti, kuidas mõjutavad tulevikku tehnoloogia areng ja poliitilised otsused. Püstitusid olulised küsimused seoses küberrünnakutega ning DNSi rolliga innovatsioonile. Räägiti ka geopoliitilistest mõjudest ja kriisidest interneti killustumisele ning väljakutsetest DNSi reguleerimisest globaalsel tasandil.

Kokkuvõttes täitusid kaks päeva viljakate ja sisutihedate aruteludega ning mis kõige olulisem - saime jagada kogemusi ning vahetada mõtteid oma naaberriikide kolleegidega. Hea meel oli näha ka aktiivset kaasmaalaste osavõttu. 2024. aastal viivad Balti Domeeni Päevad aga juba Vilniusesse. Tänavuse konverentsi arutelusid ning ettekandeid saab vaadata YouTube'i vahendusel: https://www.youtube.com/playlist?list=PLmbEh4-pWjw6iV95_jvl41QIxT42QOWUC