Uudised

Pilguheit CENTRi turunduskohtumisele

Sel korral võttis turunduseksperte vastu sügiseselt sombune Hamburg. Kohtumise võõrustajaks oli Saksamaa .de register, kelle turundusosakonna juht on muuhulgas ka töögrupi üks vedajatest. Varasemaga võrreldes oli uuenduskuuri läbinud ka sisuline programm ehk laual olid kindlad fookusteemad ning nende ümber ehitatud praktiliste kogemuste jagamine.

Esimeseks neist oli kaasturunduse programmid ning koostöö registripidajatega. Varasemast on juba ilmne, et kaasturundus on eelkõige suurte registrite pärusmaa. Seda põhjusel, et suure hallatav domeenide arvu tõttu on neil väiksemate registritega võrreldes ka rohkem ressursse, mida enda teenusepakkujatega jagada. Sellest hoolimata ei ole sugugi kõrvale jäänud tippdomeeni enda bränding ning teadlikkuse suurendamine: sisuliselt ehitavad registrid brändi ja müük jäetakse registripidaja hoolde. Igati loogiline põhimõte, kuna suur osa registritest ei puutu lõppkasutajaga kokku.

Kanada ja Austraalia registrid on enda kaasturunduse programmi põhimõtteid järjepidevalt arendanud, mille tulemusena on seatud eesmärgid konkreetsemalt orienteeritud kasvule. Paratamatult tähendab see, et ka osalemise tingimused on mõnevõrra karmimad ning rahastuse saavad pigem vähem registripidajaid, kuid kelle puhul saab olla kindel, et toetusega saavutatakse ka reaalsed tulemused. Registri vaatest on tegemist mõistliku lähenemisega investeeringuga. Nähakse selgelt, et keerulisemates tingimustes ei saavutata enam kasvu puhtalt brändiga, vaja on ka sihitud müüki.

Kuigi kaasturunduse eemärgiga noogutavad paljud kaasa, siis reaalsuses on see luksus, mida ei saa kõik endale lubada. Väiksemate registrite turunduseelarved on juba niigi piiratud ning nende mitmekordistamine kaasturunduse jaoks jääb pigem helesiniseks unistuseks. Sellest hoolimata on .ee register leidnud vahendeid oma kaasturunduse programmi ellu kutsumiseks - selle raames oleme toetanud sel aastal .ee nähtavuse ja kasvu suurenemist meie registripidajate kaudu ning meil on tõeline privileeg võtta see teekond ette ka järgmisel aastal. Euroopa domeeniturgu ootavad ees laiemad muutused ning näeme, et väikse registri piiranguid aitab tasakaalustuada oluliselt suurem paindlikkus. Töötame regulaarselt selle nimel, et pakkuda .ee registripidajatele sisukat tuge ning tuua Eesti tippdomeen veelgi paremini esile.

Turu keerdkäikudest jagas enda huvitavat kogemust Kanada. Tõenäoliselt ei pea pikalt meenutama uue presidendi ametiaja tormilist algusaega, mis lõi kõikuma ka USA-Kanada pikaajalised suhted ning kokkulepped. Kui varasemalt pidi Kanada register nägema kurja vaeva selle nimel, et kohalikud kasutaksid .com asemel .ca domeeni (selgituseks - .com hõivab pea poole ning .ca kolmandiku sealsest turust), siis justkui üleöö sattus nende sülle meeletu võimalus. Majanduspoliitilise keerdkäigu tulemusena hakkasid kanadalased eelistama lõpuks kodumaist tippdomeeni. Riiulitelt kadus naaberriigi tooted, pakutavad väljamaa teenused kuivasid kokku ning .ca sai taaskord särada. Hoogu andis muidugi juurde ka eksprompt-kampaania. Tulemuseks suunati .ca tõusuteele ning brändieelsituse nimekirjas hõivati kindel esikoht. Turu osakaalu üldstatistika muutus küll marginaalselt (tõenäoliselt on tegemist pikemaajalise mõjuga), kuid tuleb arvestada, et juba ühe protsendiline muutus tähendab seal kümneid tuhandeid domeene.

Teiseks fookusteemaks oli kriisikommunikatsioon. Suuresti ajendatud NIS2 direktiivist, mille valguses on kõik vaadanud üle enda küberturvalisuse põhimõtteid ning teinud korrektuure. Taaskord jagati enda praktilisi kogemusi ja elulisi näiteid koos õppetundidega. Üheskoos saime tõdeda, et pilves olevad sajad dokumendid pakuvad lahendusi ja plaani kriisiolukordadele. Need kirjeldavad tüüpolukordi ning kommunikatsiooni vaatest võib jääda päriselust kaugeks - me ei suuda mitte kunagi ette ennustada ega näha kõiki võimalikke stsenaariumeid. Seega ei ole tõeliseks kriisikommunikatsiooniks valmistumine plaani koostamine, vaid elulised ning regulaarsed õppused. Need panevad ajakriitilises olukorras proovile meeskonnatöö ning ratsionaalse mõtlemise.

Huvitavaid noppeid jagas ka Taani register. Nende fookuses on juba aastaid olnud domeenidega seotud küberturvalisus. Seega on kogukonda panustamise egiidi all valmis saanud tööriist (sh ka veebilaiendina), mis aitab kasutajatel kindlaks teha, kas veebileht on usaldusväärne või mitte. Kogukonna poolt on see suurepäraselt vastu võetud ning aktiivses kasutuses - on ju küberpahalased muutunud aina nutikamaks ning valesaidi kindlakstegemine muutunud aina keerulisemaks.

Nagu turundajatele kohane, jagatakse töögrupiga ka enda uusi põnevaid avastusi. Viimase aasta kõige suurem tegija on kindlasti TikTok, mis võimaldab teadlikkuse domeenidest viia noorema sihtgrupini ning edu saavutamiseks kasutatakse aktiivselt ka erinevaid agentuure ja sisuloojaid. Kuigi tegemist on pikaajalise investeeringuga, on juba selgeks saanud, et sisuloojate asemel toob parema edu registri enda poolt kureeritud sisu.

Uut inspiratsiooni jagas ka meie hea koostööpartner Läti register, kes on põhjalikult läbi mõelnud enda üritustel loodud sisust maksimumi võtmise ning hakanud kasutama Spotifyd. Sinna laetakse üles konverentsi ettekannete salvestused (sarnaselt YouTubele) ning luuakse täiendav võimalus nendest osa saamiseks. Tõeliselt hea näide sellest, kuidas ühest ettekandest saab teha artikli, sotsiaalmeedia postituse, TikToki video, taskuhäälingu ning mida kõike veel. Ei pea jooksma kümnes erinevas suunas, vaid lähenema nutikalt ning võtma ühest asjast tõelise maksimumi.

Töögrupp sai ka uue kaasjuhi, kes pärineb Taani registrist. Kohtumine pakkus palju sisukaid arutelusid, kuhjaga mõtteid ja inspiratsiooni, mida kasutada ka EISi igapäevases töös.