Uudised
.ee ja domeenindusega seotud uudised
Rahvusvahelised domeeninimed: trendid ja tulevik
2025. aasta raport näitab, et rahvusvahelise tähestike kasutamine on endiselt haruldane. Siiski on täpitähtedega domeenidel oluline roll interneti identiteedi kaitsmisel. Tasub neid sisaldav domeen kindlasti registreerida juhul, kui täpitähed on kasutuses ettevõtte või brändi nimes (ka siis, kui veebilehe liiklus on suunatud teisele lehele). See annab selguse nii klientidele, et ettevõtte nimi ja domeen on samanimelised, teisalt tagab registreerimine, et seda ei tee kolmas osapool, kelleks võib olla ka ettevõtte konkurent.
Maailmas on registreeritud enam kui 4 miljonit IDNi. Võib tunduda küll suure arvuda, kuid võrreldes rohkem kui 370 miljoni domeeninimega on see vaid väike tilk meres. Veelgi üllatavam on see, et kolmveerand kõigist IDNidest asub kõigest kümne domeeni all. Esikohta hoiab .рф, peaaegu samale pulgale jõuab ladinakirjaline .com, neile järgnevad Saksamaa .de ja Hiina kaks kirjutusviisi .cn ning .中国. IDNe kasutavad aga ka väga paljud teised domeenid - seega on veel palju arenguruumi üle kogu maailma.
Raporti kohaselt vähenes IDNide arv nii 2023. kui 2024. aastal. Riigi tunnustega tippdomeenide registrites kahanes nende koguarv ligi üks ja ülddomeenide registrites rohkem kui viis protsenti. Euroopas oli IDNide kasutamine langustrendis koguni 19 tippdomeeni registris.
Miks on IDNide kasv pidurdunud? 2025. aasta raport näitab, et kasutajad kipuvad alternatiivina eelistama ingliskeelseid sõnu või täpitähti ja teisi erisümboleid pigem vältima. Selle taga on mitmeid põhjuseid: ühest küljest on madal nende kasutamise teadlikkus ning vanad harjumused täpitähtede vältimiseks on endiselt juurdnud. Teisalt on oma roll mängida ka tehnilistel piirangutel - mõned veebilehed või teenused (aga mitte kõik!) teisaldavad täpitähed punycode formaati, mis jätab kasutajale kahtlase mulje ning võib lõpetada seega ka tema teekonna.
Lisaks tuuakse välja, et täpitähtedega domeenide turundus on võrdlemisi tagasihoidlik. Vaid üksikud reklaamivad neid kui olulist väärtust ettevõtetele või pakuvad soodsamat registreerimishinda. Seega ei üritata nendega seotud arvamusi klientide seas kõigutada, kuna ei näha, et see tooks reklaami investeeritud raha tuluna tagasi.
Sellest hoolimata on laienenud IDNide registreerimise võimekus - seda pakub umbes 80% kõikidest maailma riiklikest tippdomeenidest ning ülddomeenidest. Võimalus on seega justkui olemas, isegi kasutajate madalast aktiivsusest hoolimata. Lisaks korraldatakse üle kogu maailma erinevaid koolitusi tehnilisele kogukonnale, et arendada IDNidega seotud oskusi. Positiivse mõju võib tuua ka paljuräägitud uus ülddomeenide voor, mille kaudu võib turule jõuda ka uusi mitte ladinakeelsed domeene.
Raporti koostamisel küsitleti ka 57 tehnoloogiaeksperti ning tulemused näitavad nende ettevaatlikku suhtumist IDNidesse. Veidi alla poole vastanutest usub, et nende kasv jätkub mõõdukas tempos, kolmandik ei oota muutusi ja vaid üksikud ennustavad suurt hüpet. Suurimaks probleemiks peavad nad endiselt e-posti ning brauserite tõrkeid, teisel kohal on madal teadlikkus kasutajate seas.
IDNide tulevik eeldab olemasolevate tööriistade parendamist - seda eelkõige brauserite ja meiliprogrammide tehnilise võimekuse poolelt. Suur töö on vaja ära teha ka ettevõtjate teadlikkuse suurendamisel ning emakeele väärtustamisel. Saab ju täpitähtede kasutamine domeenides alguse eelkõige ettevõtete endi nimedest. Kui täna tundub see olevat veel pelgalt unistus, tehakse kaadri taga juba tööd eesmärgi saavutamise nimel.
Loe IDNide raportit täismahus siit: https://www.idnworldreport.eu/idn-market-report
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi
Uudised
Balti Domeenipäevad
Kui turvaline on meie internet? Ülevaade Baltikumi andmetest
Balti Domeenipäevade konverentsi üks kõige sisukam ja silmiavav ettekanne käsitles DNSi kuritarvitarvitamist. NeatBeacon Instituudi programmide ja poliitika direktor Rowena Schoo poolt tehtud presentatsioonis saime ülevaade DNS kuritarvitamisest Balti riikides ning sellega seotud õppetundidest.
Uudised
Projektikonkurss
Arendame küberturbe ja internetivabaduse alaseid teadmisi - esita projekt 2. veebruariks!
Eesti Interneti SA toetab igal aastal projekte ja tegevusi, mis panustavad Eesti interneti ja selle kogukonna arengusse. Toetuste kaudu annab EIS panuse erinevate sihtrühmade teadlikumaks tegutsemiseks ning toetab internetivabadusega seotud arutelusid Eestis. Projektitoetuste kogueelarve on 50 000 eurot ning projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2026.
Uudised
Balti Domeenipäevad
Kas internetis on domeenidel veel kohta?
Tänavuse Balti Domeenipäevade üks oodatumaid paneeldiskussioone käsitles valdkonnas väga aktuaalset küsimust, mis pani kogu saali kihama: „Kas ja kuidas peame domeenindust innoveerima või sureme ühel hetkel lihtsalt välja?”
Kommentaarid