Uudised, sündmused ja blogi

Siit leiad kõik meie uudised, blogipostitused ja ürituste, hoolduste ja katkestuste informatsiooni.

Tagasi

Miks peaks Eestil olema õigus .EST-le?

2016 köitis paljude eestlaste tähelepanu tähekombinatsioon EST kui suurepärane kandidaat uueks Eesti märgiks. Seetõttu võttis ka EIS selle küsimuse tõsisemalt oma päevakorda, et selgitada välja selle lühendi kasutamine tippdomeenina. Liitusime aruteluga, kas seni kõigile blokeeritud ISO-3166 kolmetähelised riigitunnused tuleks vabastada kasutamiseks ja kui seda teha, siis kas pigem ülddomeenina nagu .com ja .shop või peaks kontroll nende üle olema vastavate riikide käes nagu .ee ja .fi.

Senistest seiklustest ja mõtetest saab lugeda EISi blogist kasutades teemaviidet EST.

Justkui vahekokkuvõttena sellele arutelule pani küsimuse jaoks kokku kutsutud ICANNi töörühm (kuhu kuulub ka liige EISist) 24. veebruaril üles avalikuks kommenteerimiseks aruande oma töö tulemustest. Aruanne annab ülevaate nii töögrupi moodustamisele eelnenud mõtetest kui ka töögrupi sees peetud mõtetevahetuse käigus tõstatatud arvamustest ja seisukohtadest. Kuigi vaidluste käigus ei suudetud kokkuleppele jõuda on raport siiski toonilt veidi kaldu äriliste huvide poole. Toon välja mõned põhiargumendid raportist teemal, miks peaks kolmetähelised riigitunnused vabastama ülddomeenide puhul kasutatavatel alustel koos omapoolse kommentaariga.

Puudub alus ISO-3166 nimekirja 3-täheliste koodide käsitlemiseks riigitunnusena. Internet on osa meie füüsilisest maailmast - suhtluse, meelelahutuse ja teabe vahetamise kanal. Vältida tuleks otseseid konflikte interneti ja nn päris maailma vahel. Igapäevaelus kasutatakse kolmetähelisi koode riikide tähistamiseks laialt - dokumentides, auto numbrimärkidel, spordiülekannetes jne. Seetõttu on paljude näidete puhul tegemist tugeva rahvusvaheliselt tunnustatud seosega koodi ja vastava riigi vahel. Võtame näiteks USA. Segaduse tekkimist, kus kood argielus tähistab mingit riiki, kuid interneti domeeninimedes hoopis midagi muud, tuleks vältida ja see on juba iseenesest piisav alus koodide eraldamiseks riikide kontrolli alla.

Kui kahetäheliste koodide puhul on kaitstud võrdselt kõigi olemasolevate ja ka tulevaste riikide huvid, sest riigikoodideks on eraldatud kogu 2-märgiline tippdomeenide nimede vahemik, siis kolmetäheliste puhul see võimalik pole. Esiteks on palju kolmetähelisi kombinatsioone juba välja antud ja teiseks on Interneti aegade algusest üldkasutuses Komoori Liidu (väike Ida-Aafrika saarestik) kolmetäheline ISO tunnus COM. COM iseenesest olevat piisav pretsedent, et vabastada ka kõik teised kombinatsioonid. Võrdse kohtlemise seisukohalt ongi siin raske vaielda. COM lühendit seostatakse valdavalt äritegevuse ja rahvusvahelisusega ning pigem mitte vastava saareriigiga. Teised koodid samas võivad omada tugevat rahvusvahelist seost mingi riigiga. Neil riikidel on võimalus ja minu arvates ka õigus seista oma huvide eest ning peaks olema kontroll oma riigiga seotud tähiste, tunnuste, lühendite ja märkide üle.

Ülddomeenide (gTLD) ruum on justkui rajatud kolmetähelistele koodidele. Ei vasta tõele, juba 1984 aasta standardi dokument RFC920 kehtestab nii üld- kui riigitunnusega tippdomeenid suletud nimekirjana. Ülddomeenid jah juhtumisi olid kõik kolmetähelised, kuid järgnevatel aastatel laiendati seda nimekirja väga erineva pikkusega nimedega. Kuni 2012 aastani säilib suletud nimekirja lähenemine. 2012 kuulutati välja uute ülddomeenide programm, mis lõpetas selle printsiibi. Miks on riigitunnustega domeenide puhul sama põhimõtte kaotamine suurem probleem on veidi arusaamatu. Ehk siis kui domeeninimede süsteem on rajatud millelegi, siis on selleks suletud ja kontrollitud loend, aga see lõppes 5 aastat tagasi.

Lisaks on interneti kasutajate jaoks kuidagi segadust tekitav kui ühtäkki võib olla riigitunnusega domeene ka pikemaid kui 2 tähelisi. See mõte jääb mulle eriti kaugeks. Kas keegi teab kedagi väljaspoolt domeeni valdkonda, kes teaks, mis on ccTLD ja gTLD ning mis on nende sisuline vahe? Pigem mitte. Interneti kasutajale läheb korda see, mida tema jaoks vastav tippdomeen tähendab: com - rahvusvaheline, shop - pood, me - mina, info - teave, tv - televisioon, eu - Euroopa, ee - Eesti. Ka domeeni registreerijad hoolivad sellest mida tähendab vastab tippdomeen nende sihtgrupi jaoks, kui meeldejääv on see koostöös nende valitud domeeninimega ja kuidas seda registreerida saab. Ehk antud juhul on tegemist vaidlusega poliitikate üle, mis kõnetab vaid valdkonna inimesi. Sisuline vahe üld- ja riigitunnusega domeeni vahel on kes kontrollib domeeni poliitikat - ülddomeenide puhul on selleks ICANN, riigitunnuste puhul vastav riik. Ja siin peitubki riikide joaks uba - kas neil on suveräänne kontroll oma tunnuste üle.

Töövõiduna möödunud aastast saab kirja panna, et teema sai tõstatatud nii riigitunnusega tippdomeene (ccNSO), kui riikide valitusi (GAC) ühendavavates töögruppides ja mõlemas on nüüd küsimus ametlikult järgmisel ICANNi kohtumisel päevakorras. Lisaks on meil õnnestunud leida ka tugevaid liitlaseid, kes jagavad meiega suures osas seisukohti. Kui ka sul on mõtteid sel teemal, siis pane need kommentaaridesse kirja.

Kommentaarid

Email again:

Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi