Uudised

Kuidas end internetis tõhusalt kaitsta?

Teemat aitasid panelistidena avada Kristjan Aljas (Telia), Ago Ambur (Galzer Technologies), Jaanus Kääp (Clarified Security) ja Liina Kamm (Cybernetica). Arutelu modereeris tehnoloogiaajakirjanik Mait Tafenau.

Iga nutiseade võib olla värav sinu isiklikku ellu

Tänapäeval peab pea iga kodumasina, alates veekeetjast, tolmuimeja kuni külmkapini, ühendama internetti. Seda kõike mugavuse ja kasutajasõbralikkuse nimel. Aga kas see on ikka hea mõte?

Ekspertide sõnul ei mõtle paljud sellele, et nutikad seadmed võivad olla kergesti häkitavad. Kui keegi pääseb näiteks robottolmuimeja kaudu sinu koduvõrku, võib ta näha lisaks sinu igapäevastele toimetustele ka arvutis ja telefonis olevat infot, sealhulgas pilte, paroole ja isegi tööandja dokumente. Mis veelgi ohtlikum - mõned seadmed saadavad pilte ja andmeid välismaale asuvatesse serveritesse, Või saada osaks andmebaasidest, mille üle pole sul enam kontrolli.

Seetõttu soovitavad eksperdid luua koju kaks eraldi WiFi-võrku: üks nutiseadmetele ja teine arvutile-telefonile. Nii ei pääse kurjategija ühe seadme kaudu kogu su kodusesse võrku ning ligi üleliigsele infole. 

Avalik ruum: märkamatu oht

Viibime suure osa enda ajast avalikus ruumis. Nii mõnigi võib seal täita lisaks enda igapäevased tööülesandeid. Kuid küberturvalisuse peale tuleb mõelda ka seal. Rahvarohked kohad ja ruumid tähendavad, et sinu paroolid, töö või sellega seotud tundlik info võib jõuda soovimatute silmapaarideni. Välistatud ei ole juhtumid, kus arvuti või telefoni ekraani filmitakse sinu teadmata selja tagant. Ohtu kujutavad endast ka avalikud WiFi võrgud - nende asemel tuleks eelistada mobiilse andmeside või VPNi kasutamist.

Lisaks piira võimalusel enda ekraani nähtavust teistele inimestele asukoha valimisega või kasuta tumendavaid privaatsusfiltreid. Konfidentsiaalse infoga töötamine jäta (kodu)kontorisse.

Uuendused võivad päästa su andmelekkest

Tarkvara- ja süsteemiuuendused võivad tunduda tüütud. Eriti olukordades, kus selle tõttu tuleb teha töös paus. Uuendused võivad olla just need, mis kaitsevad sind ja sinu seadet häkkeri eest - nimelt parandatakse nende abil tarkvara turvaauke. Iga edasi lükatud tund või päev jätab piltlikult öeldes häkkeritele ukse avatuks.

Ekspertide sõnul on saanud sagedaseks juhtumid, kus kurjategija kustutab turvaaukude abil ära kogu seadmes olevad andmed ja sisu. Kui see on juba kord tehtud, on võimatu tema käiku tagasi pöörata.

Küberturvalisuse kõige nõrgem lüli

Olulisel kohal on enda teadmiste värskena hoidmine - enamikel juhtudel on küberturvalisuse kõige nõrgem lüli inimene. Aina enam kasutatakse andmete õngitsemiseks nö sotsiaalset häkkimist ehk survestamise tulemusena annab kasutaja enda andmed kurjategijale ise kätte. Lisaks on tehisaru tehnoloogiad muutnud võltskirjad- ja lehed aina raskemini tuntavaks, sama kehtib ka häkkerite poolt kasutatavate uute võtete kohta. Kahtluse tekkimisel tuleks küsida nõu kas ettevõtte IT osakonna töötajatelt, tuttavatelt või uurida internetist enne viitele klikkimist. 


Kokkuvõttes andsid panelistidele kaasa mitmeid häid soovitusi:

• Õpi ja ole uudishimulik. Loe, mis maailmas toimub ja millised ohud on internetis.
• Tee tarkvarauuendused kohe, kui need tulevad.
• Kasuta tugevaid paroole, mis pole seotud sinu nime, sünnipäeva ega lemmiklooma nimega.
• Vaheta paroole kohe, kui oled avastanud, et see on lekkinud või sinu kontol toimub kahtlane tegevus.
• Kasuta kaheastmelist autentimist – näiteks lisaks paroolile ka SMS-koodi või eraldi äppi.
• Jaga internetis enda kohta nii vähe kui võimalik. Mõtle alati, kas see info võiks kurjategijale kasulik olla.
• Kui midagi juhtub – räägi sellest või teavita kahtlase skeemi avastamisel vastavaid institutsioone.