Uudised, sündmused ja blogi
Siit leiad kõik meie uudised, blogipostitused ja ürituste, hoolduste ja katkestuste informatsiooni.
EIS - ... või midagi enamat
Et domeeni registreerida, peab kuidagi teada saama, kas soovitud domeen on vaba. Selleks on EISil teenus nimega WHOIS, mis lisaks domeeni saadavusele annab infot registreeritud domeenide omanike kohta. Seda on hea mõte kontrollida näiteks enne mõnest uuest e-poest sisseostude sooritamist. Päringuid saab teha muuhulgas EISi kodulehel, registreerija portaalis ja registripidajate kodulehtedel.
Kuid EISi olulisim ülesanne on tagada, et kõik registreeritud domeenid on internetis leitavad ja ligipääsetavad. Selleks haldab EIS .ee DNS süsteemi, mis koosneb väga paljudest nimeserveritest üle maailma - osad neist on meie administreerida, kuid enamuse puhul oleme teenuse pilve viinud. Nimeservereid on palju, et tagada teenuse kindlus ja võimalikult kiire toimimine - kui inimene tahab pääseda mõnele .ee lõpulisele võrgulehele saab tema arvuti selle asukoha teada võimalikult lähedal oleva nimeserveri vahendusel. EISi ülesanne on siin tagada, et vähemalt üks .ee teenindav nimeserver oleks igal ajal interneti kasutajatele kättesaadav ning andmed kõigis neis serverites korrektsed ja ajakohased.
EIS loob ja allkirjastab selleks iga 10 minuti tagant tsoonifaili, mis sisaldab kõiki .ee aktiivseid domeene ja viiteid neid teenindavatele nimeserveritele ning saadab selle faili laiali kõikidesse .ee nimeserveritesse. Miks 10 minuti tagant? Sellele head seletust polegi - igaks juhuks, et vead ja probleemid tsoonifailis või domeeniregistri andmetes liiga kiiresti ei leviks. Eks see ju on natuke nagu autoga sõites korraks gaasi anda, et siis paugu hirmus kõrvad kikkis olukorda jälgida ja kui tundub, et läks õnneks, siis veel korraks gaasi pedaali sõtkuda. Aga status quo muutmine nõuab julgust, eriti olukorras, kus paljud ümberringi räägivad kuidas nii on lisaks ka eriliselt ökonoomne sõita.
Tehnilise poole kontrolli all hoidmisest aga ei piisa, et registreerijad saaksid omale mugavalt vajaliku domeeni registreerida. Varasemates postitustes on juba läbi käinud hinnakujundus, tsooni kvaliteet ning registri-registripidaja mudeli põhine domeenide registreerimine. Viimane tähendab partnersuhete haldust, et tagada registreerijatele kõrge teenuse kvaliteet. EIS tegeleb siin registripidajate akrediteerimise, järelevalve, nõuete ja heade tavade kehtestamise ning klientide tagasiside ja kaebustega.
Samuti peame valmis olema olukorraks, kus mõne meie partneriga koostöö lõppeb. Sellisel juhul peab EIS olema valmis lõpetava registripidaja domeenide ajutiseks ülevõtmiseks, kuni registreerijad leiavad omale uue sobiva registripidaja. Hoolimata sellest, et EIS ise otse domeeni registreerimise võimalust ei paku, peab meil sellisteks eriolukordadeks olema siiski registripidajana tegutsemise võimekus.
Selle kõige kõrval on EISi ülesandeks ka Eesti riigitunnusega tippdomeeni haldajana esindada Eestit ja Eesti internetikogukonda rahvusvahelistes interneti ja domeenivaldkonna organisatsioonides nagu ICANN, CENTR ja RIPE ning valdkonna standardi loomes, millega tegeleb IETF. Oma valdkonda puudutavates küsimustes on meie ülesanne olla interneti kasutajate eestkostja ka Eesti riigi ees. Kahjuks on aga raske leida ja saada ühendust selle kogukonnaga, keda esindada tuleb. Kontakti saamiseks oleme ellu kutsunud juba teist aastat aset leidnud Interneti Päeva.
EIS on siiski enamat kui lihtne andmebaas.
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi
_large.webp)
ICANN81: oksjon siin, oksjon seal
Seekordse ICANNi üldkohtumise saan ootamatult kokku võtta sõnaga "domeenioksjon". See oli kõike muud, kui ootuspärane.
_large.webp)
Valminud on EISi uue perioodi strateegia
Eesti Interneti Sihtasutusel (EIS) on valminud 2025 – 2027 strateegia, mis seab sihid ja eesmärgid eesootavateks aastateks. Strateegia valmimisse on andnud olulise panuse erinevad sidusrühmad, selle koostamisel on arvestatud riiklike ning valdkondlikke strateegiaid ja arenguid.

Restful alternatiiv registri liidesele
Alustasime EISis 2014. aastal uue registrisüsteemi arendust, kus üheks võtmeelemendiks oli kaasaegne lähenemine registri ja registripidaja vahelisele suhtlusprotokollile EPP (Extensible Provisioning Protocol).
Kommentaarid