Uudised
.ee ja domeenindusega seotud uudised
2011. aasta .EE domeenide uuendamiste määr oli 89 protsenti, mis on Euroopa kõrgeimate seas
.EE domeenide uuendamise protsent 2011. aastal oli 89 (88,88), mis on võrreldes Council of European National Top Level Domain Registries (CENTR) statistikaga Euroopa registrite keskmisest oluliselt kõrgem. 2010. aastal tehtud ülevaate kohaselt on CENTR riikide keskmine domeenide uuendamise protsent 78,9.
Võrdluseks värskeimatest avaldatud andmetest võib tuua Euroopa Liidu tunnusdomeeni .EU, mis näitab uuendamisprotsendiks 79 (2010). Eestile kõige lähedasem on Rootsi, kelle uuendamise protsent on 88. Statistikat avaldavatest registritest on ainuke, kelle määr Eesti näitajast kõrgemal püsib Norra. .NO uuendamiste protsent oli registri Norid andmetel perioodil juuni 2010 kuni mai 2011 91. Suurbritannia rahvusdomeeni .UK uuendamiste protsent oli keskregistri Nominet andmetel 69 (2010).
2011. aasta lõpuks oli .EE domeeniregister täitunud ligi 65 500 domeeniga, millest täpitähtedega domeeninimesid 1100.
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi

uudised
internet
Head interneti 51. sünnipäeva meile!
Kas teadsid, et internet sai alguse täna täpselt 51 aastat tagasi? Just sel kaunil päeval, 29. oktoobril 1969ndal aastal, saadeti esmakordselt ühest arvutist teise lühike sõnum “LO”. See toimus USA valitsuse poolt rahastatud eksperimentaalses neljast arvutist koosnevas võrgus ARPANET ja selle lühikese sõnumi edastamist peetakse interneti sünnihetkeks.

uudised
internet
Liitu: algab maailma suurim interneti arutelufoorum IGF!
2. - 17. novembril toimub 15ndat korda maailma suurim interneti arutelufoorum IGF (Internet Governance Forum). Kuigi olude sunnil on ÜRO poolt korraldatav üritus esmakordselt täielikult virtuaalne, loodame et just videosilla vahendusel on see igaühe jaoks varasemast hoopis hõlpsamini kättesaadav.

internet
domeenid
Kuidas saab eraisik või ettevõte .ee domeeni registreerida?
Mistahes internetis nähaolev sisu - isiklikust blogist kuni
riigiportaalide ja kõigeni, mis nende kahe äärmuse vahele jääb -
eeldab unikaalset domeeni ehk maakeeli internetiaadressi. Rahvustunnusega ehk .ee
lõpulist domeeni, mis Eesti elavale inimesele kõige lihtsamini meelde jääb
ning on ühtlasi ka turvalisim lahendus, saab hõlpsalt registreerida paljude domeenide
müügiga tegelevate ettevõtete ehk registripidajate juures.
Kommentaarid