Uudised
.ee ja domeenindusega seotud uudised
Kosmoseinternet - ideest uudse tehnoloogiani

Kosmoseinterneti ehk satellitinterneti ajalugu ulatub tagasi aega, mil kosmosesse viidi esimene satelliit. See avas inimkonnale ukse kosmosesse ning koos sellega algas ka kosmostehnoloogiate areng. Satelliitside algusaegadel keskenduti peamiselt kõne- ja televisiooniedastuse hõlbustamisele - esimene sidesatelliit Telstar1 edastas edukalt telesignaale üle Atlandi ookeani juba 1962. aasta. Idee kasutada satelliite internetiühenduse loomiseks hakkas idanema aga kümmekond aastat hiljem.
Internet sellisena, nagu me seda täna teame, sündis 1970ndatel ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network) ehk moodsa interneti eelkäija loomisega. Sel perioodil viidi kosmosesse ka hulgaliselt satelliite, mida kasutati telefoni- ja mereside tagamiseks. Järgmised aastakümned kulusid erinevate kosmose- ja internetitehnoloogiate arendamisele. Esimese satelliitinterneti teenuse käivitamiseni jõuti 1996. aastal Teledesic-i poolt ning selle taga oli Bill Gatesi ja Craig McCawi poolt loodud ettevõte. Ambitsioonika projekti eesmärgiks oli luua kogu maad kattev internetivõrk madalama Maa orbiidi satelliitide abil. Kuigi eesmärk jäi toona realiseerimata, sillutas see tee kosmoseinterneti tehnoloogia hüppeliseks arenguks. Sajandi alguses jõudsid orbiidile juba järgmised satelliitinterneti pakkujad nagu HughesNet ja WildBlue (viimane neist on täna tuntud ka kui Viasat). Nendega suudeti tagada küll stabiilne internetiühendus, kuid satelliidi ja Maa vahelise kauguse tõttu pidi arvestama võrdlemisi suure viiteajaga.
Tänaseks on arendustöö muutnud kosmoseinterneti aina stabiilsemaks ja kiiremaks. Suure läbilaskevõimega satelliitide kasutamine on kasvatanud ka võrkude stabiilsust, mis võimaldab aina suuremat andmeedastuskiirust. Kosmoseinternetist on saamas laiatarbekaup ning suured ettevõtted nagu SpaceX, OneWeb ja Amazon on seadnud eesmärgiks viia orbiidile tuhandeid satelliite tagamaks kiire internetiühenduse üle kogu Maa. See suurendab teenuse osas nõudlust ning toob selle hinna aina taskukohasemaks. Paraneb ka teenuse kvaliteet ning kiire ühendus on tagatud ka juhul, kui maapealne võrk saab kahjustada. Hoo annab see sisse ka uute tehnoloogiate arenguks.
Siiski kaasneb uudse tehnoloogia kasutamisega ka mitmeid väljakutseid. Esiteks selle regulatsioon, mis eeldab rahvusvahelisi kokkuleppeid ning mida võib olla keeruline saavutada. Lisaks on kriitiliseks muutunud kosmoseprügi hulk ja selle kasvamine uute satelliitide tõttu. Juba täna seisavad kosmoseinterneti satelliidid silmitsi vajadusega teha pidevalt kõrvalepõikeid enda trajektoorist kokkupõrgete vältimiseks. Tuhanded lisanduvad satelliidid ning kosmoseprügi suurenev hulk muudavad probleemi aga veelgi teravamaks. Ennetava sammuna on mitmed internetisatelliitide loojad disaininud tehiskaaslased aga selliselt, et need enda eluea lõppedes muudaksid trajektoori ning põleksid Maa atmosfääris ära. Kui tõhusalt suudetakse neid probleeme lahendada, näitab aeg.
Kosmoseinternet tagab globaalse ühenduse ning loob inimkonnale aina rohkem võimalusi. Uus tehnoloogia toob endaga kaasa ka uusi väljakutseid, kuid teisalt kujundab ümber viise, kuidas interneti tarbime. See annab olulise panuse ka kriisidega toimetulekuks ning julgeoleku tagamiseks. Kuidas täpsemalt ning kas oleme selleks Eestis valmis? Sellest räägime juba 12. augustil kell 14.00 Arvamusfestivali arutelul “Kosmoseinternet - päästab sõja ja metsaküla?”. Arutelus osalevad Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin, EASi ja Kredexi ühendasutuse kosmose ja CERNI büroo tiimijuht Madis Võõras ning VAAL Airship asutaja ja tehnoloogiajuht Rauno Gordon. Arutelu modereerib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa.
Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi
_large.webp)
Sündmus
Interneti Päev
Inimlikkus interneti tehislikus maailmas
Tänavuse Interneti Päeva katusteema oli “Inimlikkus internetis”: selle ajendiks oli asjaolu, et AIst on saanud meie igapäevase elu lahutamatu osa. Ei eksisteeri valdkonda, kus selle rakendusi ei saaks tulemuslikkuse hüvanguks kasutada. Kas uute paradigmade valguses on aga inimese poolt loodule veel ruumi? Just selle küsimuse võtsime ette esimeses paneelarutelus.
_large.webp)
Uudised
Projektikonkurss
Vaata, milliseid projekte toetab EIS kogukonna arendamiseks!
Eesti Interneti SA (EIS) annab igal aastal välja toetusi, mis aitavad arendada ja kasvatada kohalikku internetikogukonda. Sel aastal oli toetusvooru fookuses küberturvalisus ning sellega seotud teadmiste ja oskuste arendamine. Toetusi rahastatakse .ee domeenioksjonitelt saadud tuludest.

Sündmus
Interneti Päev
VAATA OTSE: Interneti Päev võtab luubi alla interneti inimlikkuse
Eesti Interneti Sihtasutus kutsub 2. aprillil osalema tänavusel Interneti Päeval “Inimlikkus Internetis”. Rahvusvahelisel IGF (Internet Governance Forum) formaadil põhineval üritusel lahkame koos valdkonna ekspertide ning kogukonnaga põletavalt päevakajalisi teemasid.
Kommentaarid