Uudised

Peeglike, peeglike, kel on kalleim internet maa peal?

Tihti võrreldakse Eestis pakutava interneti püsiühenduste hinnataset Leeduga. Võrdlus maalib meile mõnevõrra kurva pildi, kuna sealsed hinnad on meie teenusepakkujate omadest oluliselt madalamad. Oluline on tähelepanu pöörata interneti kiirusele, kuid ka sellisel juhul saame sama hinna eest leedukatega võrreldes aeglasema ühenduse. Teisest küljest on mobiilse interneti hinnad Eestis aga ühed kõige odavamad.

TTJA sideosakonna juhataja selgitas, et Eestis kehtib interneti püsiühenduse turul vaba regulatsioon ehk hinda reguleerib pakkumine ja nõudlus. Igal teenust osutaval ettevõttel on võimalus kujundada sellele vastavalt hind. Nende võrdlemisel on tarbijal oluline vaadata ka pakettide sisse ehk vaadata üles- ja allalaadimise kiiruseid ning teisi kvaliteedinäitajaid. Teiste riikidega võrreldes peab silmas pidama lisaks riigi üldist majandus- ja palgataset. Kuni 100 megabitise kiirusega internetiühenduse puhul on Eesti hinnad odavuse mõttes Euroopas kuuendal kohal. Mida kiiremaks aga internet läheb, seda krõbedamaks muutuvad meie jaoks hinnad. Kalliduse mõttes paistame silma eelkõige ülikiire ehk 1 gigabitise interneti hinnaga. Selgitada saab seda asjaoluga, et Eesti turul ei ole taolise teenuse vastu niivõrd suurt nõudlust – seetõttu ei ole hind veel alla tulnud.

Telia hallata on suur magistraalvõrk, mida peab seaduse järgi rentima teistele teenust osutavatele ettevõtetele. Seda põhjusel, et võrk on aastaid tagasi ehitatud riigiettevõtte poolt, mis on aga tänaseks 90% ulatuses Telia poolt tehtud investeeringute abil uuendatud. Rentimine loob võrdsed võimalused ka teistele ettevõtetele ning seejuures on renditeenuse hinna pannud paika riik. TTJA arvutused näitavad, et Teliaga sama kuluefektiivne ettevõte saab magistraalvõrku rentides pakkuda Teliaga konkureerivad hindu. Arvutusmudel eeldab aga, et konkureerival ettevõttel on samas suurusjärgus kliente, kuid paratamatult seda uutel tegijatel ei ole. Turule sisenemine on raske, sest tehtavad kulutused on suured ja ühe kliendi hind kõrge. Seega on raske tulla ka pakutava teenuse hinnas alla.

Mängu tuleb ka tarbijate eelistus – kui inimesel on harjumus kasutada ühte teenusepakkujat, ei ole tungivat põhjust olemasolevat välja vahetada. Ainus põhjus selle tegemiseks oleks silmnähtavalt odavam hind, mida on täna Eestis ebarealistlik pakkuda. Mobiilse interneti puhul on aga turul pakkujaid veelgi rohkem ning klientide liikumine ka suurem.

Lahenduseks ei saaks olla ka uute võrkude ehitamine olemasolevate kõrvale. Paratamatult ei ole mõistlik panna maa sisse kõrvuti jooksma kolme või lausa nelja kaablit. Samas teame ajaloost, et kümneid aastaid tagasi rajati tihedama asustusega piirkondadesse, nagu Mustamäe ja Lasnamäe, paralleelsed võrgud. Eramajadega regioonidesse läks toona vaid üks teenusepakkuja, hajaasustusega piirkondadesse ei ole kõrgete kulude tõttu tungi aga kellelgi minna. Seega katsid teenusepakkujad nn magusad alad võrgukaabliga ära juba 20 aastat tagasi. Teisalt tuleb sarnaseid piirkondi pidevalt juurde ning võimalus laieneda on igaühel.

Viimase aasta jooksul on turule tulnud ka uus teenus satelliit- ehk kosmoseinterneti näol. Suuremat kõlapinda leidis see Starlinki kasutamise tõttu Ukraina sõjas ning teenus on jõudnud hakata kanda kinnitama ka juba Eesti turul. Kas see võiks olla lahendus, mis hakkab tulevikus konkurentsi pakkuma? Hetkel ei ole see küll võrreldav veel püsiühendusega, aga võiks olla heaks alternatiiviks interneti viimisel hajaasustuspiirkondadesse. Tõenäoliselt muutub satelliitinterneti kvaliteet ka paremaks ning hinnad odavamaks. Seega võiks Eesti ära katta internetiga hübriidlahendusega kombineerides omavahel võrgukaablit ja satelliite. Kas see ka nii läheb? Seda näitab meile tulevik.